sellest hoolimata kaasa jumalate pahameele ja raske tõve Teeba linnale. Kangelase süü on raskesti mõistetav, kuid vastutust tuleb kanda sellegipoolest. Selgeid lahendusi me ei leia, küll aga hoiaku, et kui surematuid ei suudetagi mõista, tuleb ometigi järgida nende seatud reegleid ja usaldada nende ettekuulutusi. EURIPIDES: Kolmas suur Ateena traagik Euripides (480 - 405 eKr) ei saavutanud kaasaegsete seas eelkäiatega võrreldavat populaarsust. Elu lõpul läks ta Makedoonia kuninga Archelaose kutsel Pellasse, kus ka suri. Euripides oli kaasaegsete jaoks ilmselt liialt uudne. Tema tegelased ei püüdnud enam alati leida head ja õiget teed, vaid olid valmis ka teadlikult halba tegema (Medeia samanimelises tragöödias tappis oma lapsed, et maksta ätte truudusetule mehele ja laste isale Jasonile). Ka jumalad pole tal enam tingimata õiglased vaid võivad käituda egoistlikult ja nimeste suhtes ülekohtuselt. Küllap kajastus siin Euripidese kaasaegse sofistliku filosoofia
sajandi keskpaigani arvatavasti suuremat ohtu. 5. sajandi lõpul rajas kuningas Archelaos (413 399) tasandiku kekspaika Therma lahe ranniku lähedale uue pealinna Pella. Aigai säilitas oma positsiooni teise pealinna ja peamise kultuskeskusena. Peale selle edendas Archelaos teede ehitust ja hellenisatsiooni, kutsudes oma õukonda mitmeid kreeka kultuuriinimesi, teiste seas kuulsa Ateena dramaturgi Euripidese, kes siin ka suri, luues eelnavalt oma viimase dragöödia "Bakhandid". Archelaose surmale järgnenud sisetülide järel tagas riigi stabiilsuse kuningas Amyntas III (393 370/69). Järgnes uus troonivõitluse periood, millega kaasnes loode pool asuvate illüürlaste sissetung ja äärealade sisuline lahkulöömine. Kui kuningas Perdikkas III illüürlaste vastu langes, läks võim tema vennale, Amyntase pojale Philipposele. 41
annaabi.ee 
