kanda ainult isesugused kohused (nagu sõjateenistus 1 hobusega, käskjala-ja muud sõidud, ,,lossitööd") ja kas oli sealjuures mingisuguseid kohuseid vasalli või aga ainult maaisanda vastu. Harilikust, ikka rõhuvamaks muutuvast teotegemisest ja orjusest vasallidele olid kõik need vabamad pärismaalased küll vabastatud. (Pärismaalaste laenumaade ja vabade talupoegade kohta v. Bunge, m. t., lk. 36 jj.; Stavenhagen, Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, IV köide, lk. 295 jj.; Arbusov, m. t., lk. 89 j., 92 j.; Johansen, m. t., lk. 9-18). Ka avalik opositsioon ristiusu ehk ristiusu maksvuse vastu pidi ühenduses viimaste sündmustega igal pool raugema ja kustuma. Kuigi vabadusevõitlusest osa võttis ühes paganausu poole hoidjate eestlastega ka osa ristiusu poole hoidjaid võimatu olukorra sunnil ja suuremalt jaolt ühes surma sai, pöördus karistussalkade tegevus arvatavasti siiski, kui ülepea vahet tehti, enam paganausule
Friedrich Bunge 1802-1897 - õigusajaloolane, kelle jäävaks panuseks see, et algatas massilise keskaja Liivimaa ajaloo kogumise ja publitseerimise. Karl Schirren 1826-1910 - tuntud tema ja Samaarini vaidluse tõttu. Avaldas Saksamaal vastuse härra Samaarinile raamatu näol. Tema kirjanduslik pärand pole ulatuslik, aga ta kujundanud Vene kriitilist ajaloo vaadet baltisakslaste hulgast. Väga põhjalik. Schieren? - Vene ajaloo spetsialist. Oli saksa keisri õpetaja ja sõber. Arbusov vanem - venestunud tatari päritolu, kasvas üles baltisaksa perekonnas. Jätkas Bunge tööd allikate publitseerimisel. Tema poeg Abusov noorem, kes on siiamaani ületamatu Läti Henriku kroonika uurimusel. Uuris ka reformatsiooni. Paul Johansen - Taani päritolu, kasvas üles saksa keelsena, 1901-1965. Enn Tarvel on rõhutanud, et kui peaks nimetama suurima balti ajaloolase, siis see oleks tema. Õppis Leipzigis ajalugu, kaitsest lõputöö eesti talurahva ajaloost
annaabi.ee 
