samas rõhutab ka maise elu väärtusi. Alver on eesti luule meisterlikumaid sõna ja vormikasutajaid. 1930. aastate algul hakkas ta kirjutama luulet ning kujunes seejärel kiirelt silmapaistvaks luuletajaks. Raamatuna ilmus kõigepealt poeem ,,Lugu valgest varesest", mis kujutas irooniaga ühiskonnas valitsevat karjääri ja saamahimu. Kuid Alveri suureks tulekuks kirjandusse võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus ,,Tolm ja tuli" (1936). See kogu iseloomustab tema kõige arbujalikumat järku. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Traditsioonide koorem luuletajat siiski ei vaeva: ta kannab seda isikupäraselt, hoogsalt ja stiilselt. Alveri luuletused on ülesehituselt selgete piirjoontega, neil on suletud vorm. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud ning luuletuse lõpetab puänt. Alveri 1930. aastate luuletvõib kujundlikult nimetada küsiva inimlapse looks. Tema inimene ei
Poeemi eeskujuks oli Jevgeni Onegin. Lugu valgest varesesr on kirjutatud hoogsalt, vaimukalt, vabalt voolavas värsis ja tabava sõnastusega. Tema 1930. aastate luules paistavad eriti silma kaks väga erinevat värsslugu: Pirnipuu(1937) ja sümbolistlik, luuletaja varasema lüürikaga suguluses olev Pähklikoor(1938). Alveri suureks tulekuks kirjanduses võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus Tolm ja Tuli(1936). See iseloomustab Alveri kõige arbujalikumat järku, kuhu kuulub veel suur osa tema 1930.aastate teisel poolel ajakirjanduses ilmunud luuletusi. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud. Selle lõpetab puänt, mis tähendab eelneva luule ümbermõtestamist. Üks tema kunstiteemalisi luuletusi Maalija lõvipuuris, seal on seda näha. Kohe algul antakse teada, et puurist välja julge kunstnik ei pääse
Kõrgelt hinnati kunsti, milles pidavat peituma nii ilu kui ka tõde. Tähtsaks pidasid individuaalsust ja vaimset iseseisvust. Iseloomulik oli arbujatele endise Eesti idealiseerimine. Eeskujuks klassikud (Puskin, Baudelaire). Põhiline riimiskeem a b a b. B. Alver oli koos H. Talvikuga arbujate juhtivaks luuletajaks. Kirjutas esialgu rohkem lüroeepikat. ,,Tolm ja tuli" iseloomustab Alveri lüürika varasemat, kõige arbujalikumat jätku, kuhu kuulub ka suur hulk luuletusi. Luule sümbolistlik.
annaabi.ee 
