Lüürika üldpilt mitmekesistus veelgi, selgemini ilmnesid esteetilised taotlused, mis perioodi lõpul viisid lahknevate kunstiliste arusaamade võitlusele. · Märgatavat osa luules etendasid neil aastail noored autorid. Üksteise järel debüteerisid Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro, August Sang, Uku Masing, Paul Viiding ja Kersti Merilaas. Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel
Lüürika üldpilt mitmekesistus veelgi, selgemini ilmnesid esteetilised taotlused, mis perioodi lõpul viisid lahknevate kunstiliste arusaamade võitlusele. · Märgatavat osa luules etendasid neil aastail noored autorid. Üksteise järel debüteerisid Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro, August Sang, Uku Masing, Paul Viiding ja Kersti Merilaas. Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel. Ajajärgu luulet
annaabi.ee 
