kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustel aktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Nakatumine Sümptoomid palavik; peavalu; krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani; kõnehäired; ühe kehapoole halvatus; tasakaaluhäired; tundlikkuse häired; süljenäärme turse (mumpsi korral); nahalööve (leetrite korral); lihasvalud (arboviiruste korral). Ravivõimalused Haige tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Spetsiifiline ravi on olemas vaid herpesviirustele. Muu ravi on enamasti sümptomaatiline ehk haigusilminguid leevendav: voodireziim, palaviku alandamine, vedeliku tasakaalu jälgimine, krampide vastane ravi jms. Ennetamine Haiguse vältimiseks on oluline alati korralikult välja ravida viiruslikud põletikud hingamisteedes ja mujal. Tuleb olla ettevaatlik loomade ning putukatega kokkupuutel.
pesta, samuti pidada kinni elementaarsetest hügieeninõuetest. Nakkusohtlikkesse piirkondadesse sõites peab end kindlasti vaktsineerima.[4] 13 JAAPANI ENTSEFALIIT Jaapani entsefaliit on sääskedega leviv endeemiline viirushaigus Aasias, millesse nakatub aastas 30-50 000 inimest. See on RNA-viirus, mis kuulub flaviviiruste perekonda. Algselt klassifitseeriti flaviviirused arboviiruste hulka. Flaviviiruste perekond koosneb rohkem kui 70 erinevast viirusest, millest umbes 50% levitavad sääsed. Sääse liigid on: Culex pipiens, Culex trithaeniorhynchus, Aedes togoi ja Aedes japonicus. Sääsed paljunevad riisipõllu vees ja veekogudes, mistõttu haigestuvad sagedamini inimesed, kes elavad ja/või töötavad põllumajanduslikus piirkonnas või soistel aladel. Viirus tsirkuleerib looduses haigurlastel. Viiruse pärisperemehed on sead, kelle organismis viirus paljuneb, kuid
vastuvõtlike inimeste arvu populatsioonis, eriti laste seas. Tulemusena on vähem seronegatiivseid emasid, väiksem võimalus, et nad puutuvad kokku viirusega. (on ju ainult üks serotüüp) Viirused mõmm :) 05/06 Puukentsefaliidiviirus Üldist. Virulentsus. Ümbrisega, ühe +ahelaga mRNA-ga. Alfa- ja flaviviirusi liigitatakse arboviiruste alla, kuna neid levitab reeglina lülijalgne vektor. Palju erinevaid peremehi roomajatest imetajateni, ka selgrootud. Flaviviiruste virion on 37…50 nm. Enamik flaviviirustest on seroloogiliselt seotud – antikehad ühe vastu võivad neutraliseerida ka teise. Flaviviirused kinnituvad antikeha-kaetult makrofaagide, monotsüütide ja teiste rakkude Fc retseptoritele. Mitteneutraliseerivad antikehad võimendavad infektiivsust 200-1000 korda. Ilma antikehadeta oskavad ka mingitele
annaabi.ee 
