hiiglasuurt pojengiõit. Õitsemine toimub juuni algul ning küllalt pikka aega. · Rhododendron brachycarpum -Lühiviljaline rododendron Sarnane eelmise liigiga, kuid lehed on alt pruunikasviltjad ning noorte võrsete tipud on valgeviltjad. Liik kasvab soodsates tingimustes kuni 10 meetrit kõrgeks (meil kuni 2 meetrit). On üks külmakindlamaid igihaljaid rodoliike ning seetõttu on ta võetud aluseks sordiaretuses. Arvukalt on aretatud uusi väga dekoratiivseid sorte Soomes, Mustila arboreetumis. Sordiaretuse initsiaatoriks on mitme põlvkonna vältel olnud Tigerstedt'ide perekond, kelle poolt on aretatud sedavõrd palju uusi sorte, et on võimalik rääkida juba Tigerstedt'i sordirühmast. Just Mustilas kasvavadki hiigelmõõdus lühiviljalised rododendronid. Liik ning selle sordid õitsevad juunis juulis. Sordirodode paljundamine toimub kas haljaspistikutega (rodod aga ei anna kuigi palju vegetatiivset paljundusmaterjali!) või mikropaljundusmeetodil (Eestis ei tehta!).
Austria must mänd kasvab paremini kriidimuldadel ja lubjakivil ning talub hästi saastatud õhku. Eestisse toodi must mänd tõenäoliselt 1870. aastatel, sest Tallinnas kasvavatest puudest olid 1928. aastal (E. Viiroki andmetel) suurimate diameetris 48(praegu 110) cm ja 32(praegu 48)cm. Tänapäeval leidub Eestis musta mändi vähe. Järvseljal Rõkka tee ääres kasvab Eesti kõige kõrgeim must mänd (istutatud 1892.a, kõrgus 26,5m, diameeter 60cm). Tema järglastest kasvab Agali arboreetumis suur rühm 1976. aastal istutatud puid, mille keskmine kõrgus on umbes 9 m. Järvselja dendropargi juures taimlas kasvab veel üks harilikule männile poogitud puu. 5 Mäksa pargis kasvav vana mänd on sama päritolu kui Rõkka puu (Kastre mõisa koosseisus olevad Järvselja metsad ja Mäksa mõis kuulusid Xix sajandi lõpul Nikolai v. Essenile). Hummuli pargi musta männi kõrgus on u 26m
Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne 14. Siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica) On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Kõrgus 20...25 m. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ning saviliivmuldi, ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel. Ta on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid.
annaabi.ee 
