kivide ja odadega. Kuigi koged olid aeglasemad, olid nad kõrgemad ja neil kasutati ambusid. Saarlastele tundus see laev vallutamatu kindlusena. Kui käsi võitluses halvasti käis, hüppasid ellujäänud eestlased tavaliselt merre, eelistades vabasurma vangistusele või piinadele ja tapmisele. Eestlaste laevastikud on olnud üsna suured, kroonik mainib isegi 300 laevast koosnevad laevastikku, mis kõik langes ristisõdijate valdusesse pärast Turaida sõjakäigu õnnetut lõppu. Aratakse, et see arv on küll natuke liialdatud. Vabadusvõitluse käigus õppisid eestlased koostama isegi suuri strateegilisi plaane. Üks selliseid oli näiteks koordineeritud sõjakäik Turaidasse 1211. aasta suvel. Eestlaste kogu hoiak on siiski märkimisväärne, st et eestlased ei lasknud ennast enda maalt välja suruda, kõik jõud tuli mängu panna et vaenlane ajada tagasi sinna, kust ta on tulnud. 12.-13. sajandi vahetuse Baltikumi rahvad olid enam-vähem ühesugusel arengutasemel
polaarnurgaks, kusjuures vastu kellaosuti liikumise suunda m~o~odetud nurk loetakse posi- tiivseks ja kellaosuti liikumise suunas m~o~odetud nurk negatiivseks. Punktile (x, y) vastav polaarnurk ei ole u ¨heselt m¨a¨aratud. Nimelt sellele nurgale 2k (k Z) lisamisel saadud nurk m¨a¨arab sama punkti (x, y). Punkti (x, y) = (0; 0) polaarkoordinaatide u ¨heseks m¨ aramiseks valime 0 < 2 0 < < +. Punkt a¨ (x, y) = (0; 0) m¨a¨ aratakse polaarkoordinaatides tingimusega = 0. Punkti rist- ja po- laarkoordinaatide vahel on seosed: x = cos , y = sin , y = x2 + y 2 , tan = (x = 0). x Funktsiooni y = f (x) (x X) graafikut xy-tasandil k¨asitletakse kui punktihulka {(x, y) : x X y = f (x)}
annaabi.ee 
