on kõrge soolsus, ei ole seega elu. Pärast järve kahanemise algust on vee soolsus järjepidevalt tõusnud. Järve jagunemise järel Suur- ja Väike-Araaliks oli 1989. aastal soolsus 28–30‰.Järjest kahaneva Suur-Araali lääneosas ulatub soolsus tänapäeval kohati kuni 200‰ (g/l), samas on Väike-Araalis pärast Kökaral tammi valmimist (2005) soolsus vähenenud ja ulatub nüüdisajal keskmiselt 13‰. S.Millised on Araali mere kuivamise..- a)Okoloogilised tagajrirjed? Aralkumi kõrbe moodustamine. Kliimatingimuste muutus Peaaegu kõik Arali mere elanikud hävitatakse vee soolasuse tugeva suurenemise tõttu b)majanduslikud ja sobiaalsed tagajiirjed? Rannikualade sotsiaalse ja majandusliku olukorra halvenemine: Aralsk, Muynak, Kazakhdarya jt. * On ka Kasahstani ja Usbekistani piiril asuvasse järve suubuvaid Amudarja ja Sõrdarja jõgesid hakkas Nõukogude Liit pärast Teist maailmasõda põllumaade
See vähendas omakorda õhu- ja veekvaliteeti, mis kahjustas saake kuni 1000 km kaugemal. Piirkonnas hakkasid levima vähk, hingamisteede haigused, aneemia, nurisünnitused ja neeru- ning maksahaigused. Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodud hülgama. Tänapäeval on Araali meri jagunenud põhja ja lõunaosaks, mis on omavahel eraldatud tammiga. Põhjas on tegeletud olukorra parandamisega, kuid lõunaosa kahaneb niisutuse tõttu veel endiselt. Paljastatud järvepõhjast on saanud Aralkumi kõrb. (Bennett 2008) Kõrbestumine on viljaka maa hävimise protsess, kus kliima ja inimese koosmõjul väheneb bioloogiline tootlikkus. Tänapäeval puudutab see enim Ameerika Ühendriikide edelapiirkondi, Mehhiko põhjaosa, Põhja-Aafrikat, Saheli piirkonda, Lõuna- Aafrikat (Lõuna Aafrika Vabariike) ja Austraaliat, Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², kuid igal aastal lisandub sellele umbes Sri Lanka suurune ala (65610 km²). Näiteks on aastatel 1958-
annaabi.ee 
