Kui mõnes maakohas on kaks vihmaperioodi aastas, siis õitseb ka araabia kohvipuu 4 kaks korda aastas, nii et puul on samaaegselt nii õied kui viljad. Araabia kohvipuu on isetolmlev, teised kultiveeritavad kohviliigid aga võõrtolmlejad. Liike on võimalik omavahel ristata. Tootmistasandite rajamisel ongi kasutatud araabia ja kongi kohvipuude vahelist hübriidi, mida nimetatakse arabusta. Araabia kohvipuu annab arabica kohvi, kongo kohvipuu aga robusta kohvi, libeeria kohvipuu excelsa kohvi. Moka kohvi saadakse araabia kohvipuu ühe teisendi viljadest. Araabias on seda kaua kasvatatud ja viidatud ka India ookeani lääneossa Mauritiusesse. Varem oli araabia kohvi peamine väljaveosadam Punase mere ääres asuv Mokka (Moha) linn, millelt araabia mailt tulnud kohv siis ka oma nime sai. Kunagi kõrgel järjel olnud kohvi
maailma kohvitoodangust; robusta (Coffea Robusta), pärit Kongost, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer, vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus üle 2%, umbes veerand maailma kohvitoodangust; libeerika (Coffea Liberica), pärit Lääne-Aafrikast ei oma tänapäeval erilist tähtsust. Araabika ja robusta tüüpi kohvipuid on püütud ka ristata, mille tulemusel on saadud kõrgelt hinnatud hübriid arabusta. Päritolumaa järgi eristatakse brasiilia, kolumbia, guatemaala, costa-rica, keenia, tansaania, indoneesia, india jt. kohve. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootva riigi, maakoha või väljaveosadama, näit. Santos nime. Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume. Mida tumedam röst, seda maitselt kangem kohv saadakse. Kofeiinisisaldus võib tumedama rösti puhul mõnevõrra väheneda. Röstimata kohv on roheka värvusega.