Fulleri plakateid erinevates värvikombinatsioonides. Henri Sauvage (1873 1932) esitles 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Fullerile pühendatud teatrihoone kavandeid. Fassaad oli dekoreeritud lainetavate võrkudega ja kogu kavandit kroonis Fulleri tantsiv figuur. Fulleri populaarsus kunstnike seas on osalt tänu võlgu asjaolule, et tantsu ajal tema keerlev rõivastus meenutas juugendkunstnike armastatud muutlikke, voolavaid arabeske. Juugendstiili põhiline motiiv on liikumises pulseeriv rütmiline ja rulluv joon. Seda võib näha esmakordselt Hermann Obristi seinatapeedil "Alpikann" (1895) hüüdnimega "piitsalöök". Siin on looduslik detail allutatud joonele ja tekib erakordselt mõjuv S-tähe kujuline muster. Sellise kavandi lähtekohaks on Arthur Mackmurdo kujundatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht (seda tiitellehte on üldise arvamuse kohaselt peetud esimeseks tõeliseks juugendi näiteks)
ajada. Athosel oli omakorda eriliselt väljaõpetatud teener, nimega Grimaud. Ta oli väga vaikne, see vää-ikas isand. Iseendast mõista oli jutt Athosest. Juba viis-kuus aastat, kus ta elas tihedaimas sõpruses kaaslaste Porthose ja Aramisega, mäletavad need .teda sageli naeratamas, mitte iialgi aga naermas. Ta kõneles lühidalt ja ilmekalt, 84 rääkides ainult seda, mida soovis öelda, ei midagi rohkem: ei kaunistusi, ilustusi ega arabeske. Ta kõne esitas fakte ilma kõrvalepisoodideta. Kuigi Athos oli vaevalt kolmekümneaastane ja paistis silma nii keha- kui vaimuilu poolest, ei teadnud keegi, et tal oleks olnud armukest. Iialgi ei kõnelnud ta naistest. Ent ta ei takistanud teisi tema juuresolekul neist kõnelemast, kuigi võis vaevalt mõista, et sedalaadi vestlus, millest ta osa võttis ainult kibedate sõnade ja inimvaenulike märkustega, oli talle vastumeelne. Kinnisus, inimestepõlgus ja vaikiv olek tegid temast
annaabi.ee 
