oma troonipärijat. Ehkki ta tõi nii oma vanaema kui ema Senatisse, jäi Julia Maesa mõju oma tütrepoja üle loodetust napimaks. Rooma ülemklassi liikmed said uue keisrilt amnestia, ehkki üksikuid mehi pagendati (tuntuimana jurist Gnaeus Domitius Annius Ulpianus). Elagabaluse peamine eesmärk oli tõsta päikesejumal El-Gebal tähtsaimaks jumalaks roomlaste panteonis. Päikesejumalat hakati nimetama Deus Sol Invictus ja Elagabalus abiellus aastal 220 ühe Vesta neitsiga, nimeks Aquilia Severa, mis pidi keisri enda jumalikkust rõhutama. Rooma traditsioonide kohaselt oli Vesta neitsi rüvetamine üks hullemaid patte, mida teha, seetõttu Julia Maesa sundis oma tütrepoega abielu peagi lahutama. Eelnevalt oli Elagabalus juba lahutanud oma 219 sõlmitud abielu Julia Cornelia Paulaga, mis oli sõlmitud ta vanaema initsiatiivil aastal 219. Aastal 221 laskis Elagabalus hukata senaator Pomponius Bassuse (175-221), kelle rikast naist Annia Faustinat (201-222) ta endale tahtis
delicta publica. Erinevus on põhiliselt selles, et millises protsessis kuuluvad nad käsitlusele. Delicta privata puhul oli see hagiga menetlus ehk nö tsiviilprotsess, delicta publica kuuluvad käsitlemisele karistusõiguslikus korras. Siiski kuuluvad enamik delicta privata'dest tänapäevases mõttes karistusõigusesse ning tsiviilõiguslikus korras saab välja nõuda ainult nende poolt tekitatud kahju. Delicta privata hulka kuulus nt õigusvastane kahju tekitamine, mida reguleeris lex Aquilia: D.9.2.2.pr.-1.: Lege aquilia capite primo cavetur: " ut qui servum servamve alienum alienamve quadrupedem vel pecudem iniuria occiderit, quanti id in eo anno plurimi fuit, tantum aes dare domino damnas esto" (Aquiliuse seaduse esimeses peatükis on ette nähtud, et “kui keegi tapab õigusvastaselt (iniuria) võõra orja või orjatari, või neljajalgse karilooma, peab ta omanikule maksma nii suure summa, kui palju see asi eelneval aastal väärt oli”.) Inst. 4.3.3
annaabi.ee 
