rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad: Proteinogeenseteks - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest on ehitatud valgud. Nt: alaniin, glütsiin. Aproteinogeenseteks Lisaks jagunevad veel: Asendatavateks - sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning seedimisel/ainevahetuses jälle lagundatakse/hüdrolüüsitakse.
Aminohapped – ehk aminokarboksüülhapped on orgaanilised happed, mille molekul sisaldab vähemalt üht amino- ja karboksüülrühma. Aminohapete üheks olulisemaks rolliks elusorganismides on olla valkude “ehitusplokkideks“, materjaliks, millest on üles ehitatud valgumolekulid. Tõsi küll, erinevate valkude koostises esineb vaid 20 aminohapet teadaolevast ligikaudu 300-st. Neid kahtkümmet nimetatakse proteinogeenseteks, ülejäänuid aga aproteinogeenseteks aminohapeteks. Aminohapete molekuli keemilise struktuuri peamisteks komponentideks on α-süsiniku aatom ning sellega seotud vesiniku aatom, karboksüülrühm, aminorühm ja radikaal. Eesliide α viitab süsiniku aatomile, mis molekuli süsinikuskeletis järgneb karboksüülrühma süsinikule. Kõik 20 proteinogeenset aminohapet on ütlasi α-aminohapped, st aminorühm on nende molekulis seotud just α-süsiniku juurde.
annaabi.ee 
