Kui leidub analüütilisi väiteid, mis väljendavad ideedevahelisi suhteid, siis saab nende tõeväärtust teada aprioorselt, ehk kogemusest sõltumatult, kuna nende tõeväärtus pole määratud ära ühegi fakti poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult jagada kahte rühma: Empiristid - kõik teadmised objektiivsest reaalsusest on aposterioorsed. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga. Kanti terminoloogias lükkavad empiristid tagasi sünteetilise aprioorse teadmise Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga, kuid peale selle võib mõistusest saada uut informatsiooni
Eristatakse meelelisuse puhul vormi ja sisu. Kui me neid asju vastu võtame, siis me võtame kindlas vormis vastu. Vorm ei sõltu asjadest, vaid on ennem meie tunnetusvõimetesse kätketud. Kõik nähtused, mis meile on antud, on antud meile nende vormide kaudu. Aprioorselt saame väita, et asjad peavad nähtuvad meile kooskõlas meie tunnetusvõimetega. Meelelisuse vormid annavad võimaluse ette ennetada, et nähtused peavad olema kooskõlas nendega. Pole sisu ilma vormita, vorm on aprioorsesse meeleliusse kätketud ja peab esinema kooskõla. Meelelisuse puhtad vormid on puhtad aprioorsed kaemused ehk matemaatika võimalikkuse tingimused. Mida kujutavad endast meeleliuse puhtad vormid? Need on ruum ja aeg. Ruum ja aeg on viis, kuidas meie tajume nähtusi ajalises-ruumilises. Et midagi konsteerida, peab olema ruumilisus. Ruumilisus on eeldatud võimalikkuse tingimus, et rääkida matemaatikast või konstrueerida mõisteid jne. Ruum ehk aprioorne ehk