Bernhard Lais (avas ateljee 1881.aastal) on pildistanud Tallinna laulupidu (1896), müürivaringut Kuldjala torni juures ning lendur Ch. Lerouxi hukkumist (1889.aastal, ilmselt esimene Eesti reportaazvõte). Ivan Teterin (avas ateljee 1886. aastal) on esindatud fotodega Al. Nevski katedraali nurgakivi panekust (1894. aastast), 1. maist 1917.a. ning vaadetega vanalinnast. Huvitavamad on juba vendade Kristinite tööd, kes kasutavad mitmeid nippe kuulsad on nende aprillinaljana müüdud fotod üleujutatud vanalinnast ning viltusest Pika Hermanni tornist (foto nimeks "Maavärisemine Tallinnas"). Heinrich Tiidemann Sajandivahetuse kuulsaimaks fotograafiks Eestis oli Heinrich Tiidemann (avas ateljee 1890. aastal). Temalt on ilmunud postkaardiseeria "Terviseid Eestimaalt", samuti etnograafiline kollektsioon "Estonica". Säilinud on ka Tiidemanni reklaamlehed, kus
hoopis plaatina ja elavhõbeda sulamiga. Siis levis kulutulena uus uudis. Ajakirjas "Nicholson´s Journal" avaldatud anonüümteates pakuti sellele, kes valmistab plaatinast ja elavhõbedast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, so 168 grammi kulda. Katsetusteks anti aega üka aasta. Aeg möödus, ent preemia järele ei söendanud keegi minna. Siis teatas Londoni Kuningliku Seltsi sekretär W. Wollaston, et tema oli 1803.a avastanud pallaadiumi, esitanud anonüümteate aprillinaljana ning pakkunud välja preemia. Toorplaatinast avastas Wollaston veel teisegi plaatinametalli. Pallaadiumile anti nimi vastavastatud väikeplaneedi Pallase auks, siis teine plaatinametall sai oma soolade roosakaspunase värvuse põhjal (kreeka k. rhodon - roos) roodiumi nime. Niisiis oli 19. sajandi algusaastaiks avastatud viis plaatinametalli, kusjuures tooraineks olid Lõuna-Ameerika hallid liivad. Viimane, kuues plaatinametall avastati Venemaal ja see fakt on kaudselt seotud ka Eestiga.
annaabi.ee 
