vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub looduskaitsealalt ka kaitsealuseid liike. Rabast leidub mitmeid kaitsekategooria esindajaid. Esimene neist on rüüt (PLUVIALIS APRICARIA) elutseb Eestis lagerabadel. Pesitseb lagedatel peenar-älves-rabadel. Pesa rajab turbasamblamättale madala puhmastaimestiku varju süvendatud lohku (Renno, 1993). Liigi käekäiku mõjutavad looduslikud tegurid. Sookurg (GRUS GRUS) on Eestis üldlevinud haudelind, kes eelistab pesitsemiseks inimestest vähekülastatavaid lagedailmelisi madal- ja siirdesoid ning älverabasid. Pesa rajab lamedale mättale, keset tümapinnaselist rabaosa,
korral (simulatsiooni aeg, külastajate hulk ja sagedus, laikude asukoht). Kui mudel töötab spetsifitseeritud parameetritega, siis kaasatakse statistiline analüüs, et tuvastada seos käitumuslike reaktsioonide ja erinevate muutujate vahel. Isendite esinemine/puudumine Teised meetodid põhinevad lihtsamal, liikide esinemise või puudumise ruumilisel analüüsil. Finney et al. (2005) uuris, kuidas inimeste rekreatiivsete tegevuste intensiivsus ja ulatus mõjutab rüüta (Pluvialis apricaria), kasutades 13 aasta andmeid. Uuring koosnes mitmest osast: • rüüda uuringud toimusid 2-8 päeva järel pesitsusperioodi ajal. Lindude asukoht märgiti ruudustikule kasutades ruutu küljepikkusega 100 m; • jälgimaks aja jooksul toimuvaid muutusi toimusid vaatlused 13 aasta jooksul; • rekreatsiooni koormuse mõju hindamiseks oli vajalik arvestada elupaiga tüübi ja pinnase mõjuga. Elupaiga kohta saadi andmeid aerofotodelt
annaabi.ee 
