hakkas Katariina tema vastu avalikult "sõdima". Ühtlasi pöördus ta ka Ivan Suvalovi poole, et paluda keisrinna audientsi samal teemal. · Samal ajal hakkas Katariina ajama Peetri eest ja tema nõusolekul Holsteini alast puudutavat dokumentatsiooni ja otsuseid. · 1757 aasta suvel korraldas Katariina suurvürsti lepitamiseks tema auks peo, mis läks kogu rahvale väga hinge selle suurejoonelisuse ning võluvuse poolest. Peeter oli vaimustuses. Apraksini taganemine · 1757 aasta maikuu keskel asus kindral Apraksin lõpuks teele Preisimaa vastu sõtta 80 000 mehelise väe eesotsas. Vallutas Memeli ning liikus edasi Königsbergi poole, kui taganes järsku rahvale näiliselt paaniliselt ja ilma põhjuseta tagasi Memeli kindlusesse. · Bestuzev palus Katariinal Apraksinile kirjutada, kuna üleüldine rahva ja liitlaste pahameel taganemise pärast mõjus rängalt Venemaa ja selle juhtfiguuride
sealhulgas ka Voltaire'i, kellega kirjutas kirju palju aastaid. Peale oma emakeele saksakeele, valdas kuningas ka prantsuse, inglise, hispaania, portugali ning itaalia keeli. Aastal 1756 algas seitsmeaastane sõda, mis kestis kuni 1763-nda aastani. Selle põhjuseks oli Friedrichi agressiivsus ning püüdlus vallutada Boheemia. Täpsemalt algas sõda 17. auustil Preisimaa kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile. 1757. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. Esimesed lahingud toimusid Preisimaa ja Venemaa vahel Ida-Preisimaal. 24. juunil 1757 vallutasid Venemaa väed Memeli linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee Grosh-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venema sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna
annaabi.ee 
