võimalik haige elukvaliteeti parandada. Jõuvarudeks on perekond; tahe iseseivalt hakkama saada; terve kehapool, mida ta saab kasutada. Aktuaalsed õendusprobleemid Enesehooldusdefitsiit, tingitud diagnoositud haigustest ja suutmatus on keha kontrollida, mis avaldub pidevas abi vajadusest igapäevatoimingutes. Enesevigastamise oht, tingitud parema kehapoole halvatusest ja tasakaaluhäiretest. Häirunud sõnaline suhtlemine, tingitud peaaju infarkti järgsest apraksiast. Häirunud toitumine, tingitud neelamishäirest ja tahtest süüa. Naha terviklikkuse häirumine, tingitud mähkmepiirkonna haudumusest ja põsel asuvast esimese astme lamatisest. Liikumisdefitsiit, tingitud parema kehapoole halvatusest ja voodireziimist. Meeleolu langus, tingitud eneseväljenduse puudumisest, hospitaliseerimisest, haigustest ja liikumispiiratusest. Potentsiaalne suuõõne muutuste tekke oht, tingitud söömiskäitumise ebaadekvaatsetest
Murtatoff kimbu=(MB). EC=välimine kihn (external capsule), Cd “taltsast”. B. Kinni kaetud on vasak silm: ahv ilmutab liigiomast käitumist reaktsioonina =sabatuum, visuaalsele stiimulile ja on kirjeldatav kui “metsik”. CC-mõhnkeha, IC =sisekihn, GP- globus pallidus. Downer`i eksperiment, 2 • Tõlgendus: et loom reageeriks talle omaselt, peab info projekteeruma silmast Liepmann´i teooria apraksiast, mis tuleneb mõhnkeha kahjustusest. Apraksia- võimetus nägemiskoorde, läbi oimusagarate mandelkehasse (amygdala) ning sealt ajutüvve ja sooritada tahtelisi liigutusi, mida ei saa seletada nt. halvatuse või mingi muu motoorse otsmikukoorde. kahjustusega. • Katkestatud ühenduste (nägemisristmik, mõhnkeha) korral saab info silmast projekteeruda
annaabi.ee 
