Boniteet IV-Va. Põõsarinne hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn (KD), pikk tarn (K), pudeltarn (K), eristarn (K), mätastarn (D). Tüüpilised on veel sookastik (D), ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. ERISRARN Carex appropinquata; appropinquata (lad.k.) ligistunud, mõeldud on tihedasti koondunud pähikuid. 60 Kasvukoht: märjad puisniidud, lodud ja lodumetsad, madalsood, kraavid, alati turbapinnasel. Eristarn on mitmeaastane, hallroheline, 40-80 cm kõrge, väga lühikese torte moodustava risoomiga lõikheinaline. Kasvab kõrgete mätastena. Varred
Tootlikkuselt on metsad IV-V boniteediklassist, madala täiusega (0,5 kuni 0,7), lehtpuud kõveratüvelised. Puistute keskmine tagavara 60 aastaselt küündib vaid 60-90 tm ha-l. Üsna tihti on madalsoometsad tekkinud metsata madalsoo kuivendamise mõjul. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajuliigid ja h. paakspuu, madal kask (Betula humilis) ja h. porss (Myrica gale). Alustaimestikus domineerivad tarnad (mätas-, niitjas-, pikk-, pudel- (Carex rostrata), eris- (C. appropinquata), põis- (C. vesicaria) ja ümartarn (C. diandra), sagedased on ka sookail ja soopihl (Potentilla palustris). samblarinne kohati, esinevad soovildik, teravtipp, turbasamblad, mätastel laanik, palusammal jt. Raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised, LU toimub tavaliselt sookasega. Kasvukohatüüp on enam levinud Lääne- ja Lõuna- Eestis (Läänemaa, Pärnumaa, Tarumaa, Jõgevamaa) piirkonnas, moodustades 3,8% riigimetsadest ja 3,2 % kogu vabariigi metsadest.
annaabi.ee 
