loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel asetleidnud katastroofide korral. 2.1.2. Kriiside korral: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; integreerida rahuajal teiste ministeeriumide valitsemisalas olevad maismaaüksused; valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega. 2.1.3. Sõjaajal: kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; korraldada teiste riikide üksuste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas kindlustada olulised riigisisesed kommunikatsioonid. 2.2. Õhuvägi 2.2.1. Rahuaja ülesanded: juhtida ja teostada läbi lahinguvalveteenistuse õhuruumi kontrolli, mis koosneb õhuseirest ja õhuturbest;
· osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega. Kriisiajal · intensiivistada Eesti ja selle lähiümbruse õhuruumi seiret ning Eesti õhuruumi kontrolli; · integreerida teiste ministeeriumide alluvuses olevad lennuüksused; · tõsta õhukaitseüksuste valmisolekutaset komplekteerides selle täiskoosseisudeni ja alustades intensiivset väljaõpet; · minna üle sõjaaja juhtimisstruktuurile; · valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega; · valmistuda humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtuks. Sõjaajal · toetada õhuväe vahenditega kaitsejõudude operatsioone; · tagada humanitaar- ja sõjalise abi vastuvõtt, korraldada teiste riikide vägede saabumist ja teha nendega koostööd; · tagada ja võtta osa NATO ja teiste partnerriikide ühistest õhuoperatsioonidest: · tagada koostöös partneritega ja nende abil kontroll riigi õhuruumi üle;