soomusrongidega jõud, mis muutis väe tugevamaks. Kuperjanovi plaan õnnestus laitmatult. Edasi hakati lähenema Valgale, kuhu aga oli vaenlane vahepeal vägesid juurde toonud. Esialgu läks eesti meestel raskelt, kuid siiski edukalt, suudeti võõrad väed Paju mõisast minema kihutada ja ise sinna sisse tungida. Õhtul aga tuli vaenlane taas pealetungile ja partisanid taganesid Paju mõisast. Eestlaste äpardust täiendas asjaolu, et appisaadetud II rood , sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla. Järgmisel päeval pidi toimuma Valga vallutamine, kuid Kuperjanov ei kannatanud nii kaua oodata, mistõttu ta alustaski ilma soomusrongide abita pealetungi Paju mõisale.
taganevate venelaste kannul 30. jaanuaril Paju mõisa sisse. Kuid õhtul hakkas vaenlane Paju mõisale kahe soomusrongi ja rohkete patareide ning soomusauto toetusel peale tungima. Leitnant J. Soodla pani oma rooduga viimse võimaluseni vastu. Viimaks oli ta liiga suure surve ja peamiselt laskemoona nappusel sunnitud lahkuma. Partisanid pääsesid siin ilma eriti suurte kaotusteta küll vaid pimeduse tõttu. Eestlaste äpardust täiendas asjaolu, et appisaadetud II rood leitnant E. Saare juhatusel, sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla, mis ei olnud kaugeltki nii tabav. Samal päeval olid jõudnud partisanidele järele Soome "Põhjapojad" kolonel Hans Kalmi juhatusel.
taganevate venelaste kannul 30. jaanuaril Paju mõisa sisse. Kuid õhtul hakkas vaenlane Paju mõisale kahe soomus-rongi ja rohkete patareide ning soomusauto toetusel peale tungima. Leitnant J. Soodla pani oma rooduga viimse võimaluseni vastu. Viimaks oli ta liiga suure surve ja peamiselt laskemoona nappusel sunnitud lahkuma. Partisanid pääsesid siin ilma eriti suurte kaotusteta küll vaid pimeduse tõttu. Eestlaste äpardust täiendas asjaolu, et appisaadetud II rood leitnant E. Saare juhatusel, sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla, mis ei olnud kaugeltki nii tabav. Samal päeval olid jõudnud partisanidele järele soome “Põhjapojad” kolonel Hans Kalmi juhatusel.
annaabi.ee 
