Murray arvates on saavutus üldistatud vajadus. Ta uskus, et saavutuste nauding ei seisne eesmärgi saavutamises, vaid hoopiski oskuste arendamises ja harjutamises. Teiste sõnadega annab saavutustele motivatsiooni nende poole liikumise protsess. Samal seisukohal on ka mitmed teised teoreetikud. Kauakestvalt, enam kui 40 aastat on saavutusmotivatsiooni uurinud McClelland (1985). McClelland rakendas saavutusmotivatsiooni hindamiseks Temaatilise Appertseptsiooni Testi (TAT) ja kujundas saavutusmotivatsiooni mõõtmise meetodi (McClelland jt, 1953). TAT on tüüpiline projektiivne uurimismeetod, mille puhul eeldatakse, et inimene samastab end ühega piltidel olevatest tegelastest ning esitab pildi kohta nõutud lugudes iseennast ja oma motiive. On leitud, et TAT-i puhul puudub üldistatud motiiv või eelsoodumus ja et sellega võib ennustada käitumisi väga mitmekesistes oludes (Atkinson, 1953; Mischel, 1961).
tulenevad individuaalsed iseärasused isiksuses. Isiksuse uurimise meetodid 1. Isiksuse psühholoogilised küsimustikud (enesehinnangu andmete saamiseks) MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) Cattelli 16 PF küsimustik CPI (California Personality Inventory) Neo PI ("Big Five") 2. Projektiivsed isiksuse testid (enese probleemide väljendamine piltides jt tegevuse tulemustes) Rorschachi test Temaatilise Appertseptsiooni test (TAT) Warteggi joonistustest 3. Käitumise hindamine (käitumise protsesside, produktide ja nende kvaliteedi hindamine) Tegevuse tulemuste hindamine ja analüüs Tegevuse produktiivsuse ja kvaliteedi hindamine 4. Isiksuse psühhofüsioloogilise tüübi uurimine (isiksuse omaduste otsimine närviprotsesside kulu iseärasuste kaudu) Temperamendi tüüpide uurimine (Hippokrates: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik)