Ameerikas raske meelitada uusi inimesi ja tööstusharusid. Demokraatlikes valitsemisüsteemides on üldine arusaam, et valitsuses olevate inimeste poliitika peegeldab rahva arvamust ning veendumusi. Inimesed on oma arvamustes ja eelarvamustes paljuski mõjutatud oma piirkondlike probleemide poolt. Erinevused inimeste kodukohtade ning nendest tulenevate probleemide toob kaasa esktreemsusi poliitikas, kuna poliitikutel on kerge appelleerida rahulolematuse tunnetele. Liigselt konservatiivsed poliitikad kohalikul tasandil põhjustavad ühiskondliku mahajäämust. Mississippi, mis on üks USA konservatiivsemaid osariike on ühtlasi üks vaesemaid, arvestades SKP-d inimese kohta. Osariigi SKP inimese kohta on pea poole võrra väiksema USA keskmisest. Samal ajal on Mississippi oma konservatiivsuses üks vähesest USA osariikidest, kus puuduvad seadused
siis piiratud viisil. Selgelt näha, et käib üleüldine noore kirjanduse tümitamine, vastulauseid tuleb vähe või on laveerivad. Kõige kuriossem on võtmeküsimus vabavärsi kohta: kas NL Eesti luuletaja tohib vabavärsis kirjutada. Kui poleemikal positiivne tulemus, siis see on see, et kuigi seda ametlikult välja ei öelda, on poleemika lõpus selge, et võib vabavärsis kirjutada. Vabavärssi tuelb ka edaspidi. Kõige lihtsam appelleerida 20ndate Vene kirjanduses. 20ndate analoog aitab. Negatiivsed tulemused: kui selline kriitika esile tuleb, seda tajutakse poliitilise rünnakuna, tekitab hirmu. Nt Ellen NIit teeb pika pausi luuletamises, sest lõi vaidlus ja rünnak ta lukku. Edasiliikumine, vaidlustest hoolimata tekib kirjanduslikke võimalusi. Võimalus kirjutada vabavärssi. Selge, et pelgalt vabavärss sedap robleemi ppoleks tekitanud. Kahtlusi selles, et vormimänguga peetakse kakspidist sisu