Kui päevad veetis ta tööd tehes, siis õhtu- ja öötundidel hakkas ta innukalt lugema poliitilisi ning filosoofilisi autoreid: Kant, Hegel, Spinoza, Marx, Schopenhauer, Kautsky ja paljud teised. Eriti mõjutasid teda prantsuse vägivaldse revolutsionääri Louis Blanqui teosed, millest innustatuna hakkas Mussolini tänavatel vaidlema ning pidama kõnesid oma ametiühingule. Tema vaateid mõjutasid ka õhtud vene üliõpilastega, kellel ta lasi end kutsuda un apostolo di violenza'ks3. Kuna sotsialism oli tänu uutele vaadetele muutnud Mussolinile nii südamelähedaseks, hakkas ta endaga kaasas kandma Marxi pildiga medaljoni. 2 Isik, kes sooritab eksameid õppeasutuses, ilma et oleks seal õppinud. 3 Vägivalla apostel 5 1903. aastal Mussolini arreteeritakse ning saadetakse riigist välja, kuid nädala pärast on ta
Tähtsad keskpunktid opera seria arengus olid Napoli, aga ka Rooma. Opera seria't ei peetud tollal mitte ainult muusikaliseks vormiks, vaid ka kirjanduslikuks. Väga tähtsat rolli ooperi juures mängis järelikult libreto. Opera seria libretode eeskujuks sai prantsuse klassitsistlik tragöödia. Sellele suunale pani aluse 1690. aastatel Roomas tegutsenud Arkaadia Akadeemia (kõrgseltskond, õpetlased, kirjanikud, libretistid), juhtkujuks kirjanik ja libretist Apostolo Zeno. Prantsuse klassitsistlikust tragöödiast võeti: kolme ühtsuse (aeg, koht, tegevus) reegel; tõsised ja koomilised tegelased ei tohi esineda koos ühes ja samas teoses (koomilised tegelased "rändasid" intermezzo'desse, mida esitati opera seria vaheaegadel, intermezzo'd said üheks tekkeallikaks opera buffale 1730. aastatel); seisusliku segaduse vastu (jumalad, kuningad, ammed, teenrid jne.); tegelaskond kõrgest seisusest;
annaabi.ee 
