kuidas asjad peavad olema, et nad oleksid need, mis nad on (paratamatu) ja kuidas asjad juhtuvad olema, kusjuures nad oleksid võinud olla teisiti (kontingentne). Aprioorne/Aposterioorne See eristus puudutab meie teadmiste saamise viise. Väidet "Kõik luiged on valged" saab kinnitada vaid empiiriliselt, nt kui leitakse must luik, siis ilmneb, et tegemist on väära väitega. Kui fakti on võimalik kindlaks teha või teada saada empiiriliselt, siis saab seda teada üksnes aposterioorselt. Aprioorne teadmine on see, mida on võimalik saada mitte- empiiriliselt kas mõistusliku arutluse või intuitsiooni teel. Üheks aprioorsete teadmiste allikaks on peetud ka kaasasündinud ideid. Analüütiline/Sünteetiline See eristus on loogilis-semantiline ning käib selle kohta, mis määrab väite tõeväärtuse (=selle, kas lause on tõene või väär). Analüütilised väited on need, mille tõeväärtus on määratud üksnes tema osade tähenduse poolt.
kaudu antud ehk aistingu objektide kogum). Loodusel on materiaalne aspekt ja loodusel on formaalne aspekt. Teooriad peavad rakenduvad nendele materiaalsetele objektidele. LOODUS neljas mõttes 1.Loodus kui nähtumus meie 2. Loodus kui iseendas tunnetusvõimetel 3.Loodus materiaalses 4.Loodus formaalses mõttes(aistingu objektide mõttes(seaduspärasuste kogum). Tunnetatav meile kogum, aprioorselt aposterioorselt(ei anna tunnetatavad, üldine objektiivsust, saame teha paratamatus). eksistentsi väiteid). Suhe on mateeria ja vormi kaudud. Peavad saama materiaase sisu, millega tekib vorm. Metafüüsika, asju tunnetada aprioorselt iseendas. Lk 59 kaks küsimust refereerida: „nüüd aga küsin ma: kuna jutt on aprioorse loodustunnetuse võimalikkusest, kas poleks siis parem küsimust seada nõnda: kuidas on võimalik a priori tunnetada asjade kui kogemusobjektide
annaabi.ee 
