Isa lahkus, piiskop kattis alasti Franciscuse oma mantliga ning lummatud pealtvaatajad kogunesid Franciscuse ümber. Nüüd oli ta "vaene vaeste seas Kristuse pärast". (Prinz 2006: 249- 250) Olles nüüd loobunud perest, kodust ja klassile omasest elustiilist, oli ta ideaaliks eremiitlus. Ta elas 9 erakuna koobastes ja vanades kirikutes kerjates oma sööki. Otsides eremiitluses oma kutset, jõudis Franciscus uue liikumapaneva ideeni. See oli kontseptsioon apostellikust elust, kus elati vaesuses ja samal ajal tehti aktiivselt misjonitööd. See idee oli äärmuslik. Vaesus pidi olema äärmuslik. Vennad pidid loobuma isegi primitiivsest apostellikust kirikust nad pidid rändama mööda maailma, magama laenatud küünis või laudas, tegema tavalist tööd ja kui vaja, siis kerjama igapäevast sööki. See organiseeritud viletsus, keeldumine oma ehitistest, majadest ning raha või varude kogumisest tulenes soovist täpselt jäljendada Kristuse maist elu
ususüsteemiga, kus küsimuseks oli, kumb usund ja milline pühakiri pärineb Kristuselt ja apostlitelt?16 ,,Pühakiri" tähendas algselt kristlaste jaoks ainult Vana Testamenti. Apostlite kirjutisi peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17 Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik
annaabi.ee 
