välja toodud (peamiselt selles osas, mis puudutab Kristuse kohalolu armulauas ning missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike liikmetena. On ju kõik teised sakramendid ja kiriku apostellikud teenimisametid seotud armulauaga ja sellele suunatud. Nagu on sõnastatud Dogmaatilises konstitutsioonis kirikust, on armulaud "kristliku elu läte ja kõrgeim tipp". See on märk meie ühendusest Pühima Kolmainsusega ja selle ühenduse alus ning samuti Jumala rahva ühtsuse allikas. Armulaud, Jumala armastuse ülev saladus, ühendab meid Kristuse ohvrisurmaga ristil, kiituse- ja tänuohvriga Issandale. Selle imepärase kingituse läbi
Teadaolevalt ka keegi juut Aleksandriast (u.50 e.m.a.), Saalomoni Tarkuseraamatu autor, hoiatab kaasjuute ümbritseva hellenistliku kuluuri võrgutuste eest ja õhutab jääma truuks omaenda traditsioonidele: tõeline tarkus seisneb Jahve kartuses, mitte kreeka filosoofias.8 Ajapikku õnnestus varajastel kirikuisadel muuta kreeka mõtlemine kristlikuks mõtlemiseks. Kuigi seda protsessi ei saanud alati pidada ühesuunaliseks.9 Varaseimad kristlikud kirjamehed väljaspool uut Testamenti olid Apostellikud isad. Nende kirjutistest saab sild Uue Testamendi ja 2.sajandil kirjutanud apologeetide vahel. 10 Tähtsaimateks olid Justinus Märter (sündinud Palestiinas 2.saj. algul) oma I ja II apoloogiaga, kus esitab neis meisterlikult ristiusu põhijooned ja Irenaeus (sündinud Väike-Aasias kristlaste peres). Irenaeus oli kreeklane, kes noore mehena asus elma Galliasse (Prantsusmaale) Lyoni, kus temast sai presbüter..11