on läänisidemete järgi seotud Taani kuningaga. Valekujutelm, nagu tegu oleks olnud spetsiifilise Saksa asjaga, siis Henriku kroonikas on esile tõstetud Riia roll, mille kõrval Taani ja Rootsi jäävad kõrvale. Ajalookirjanduses on Meinhardi misjonit peetud rahumeelseks misjoniks ja Alberti ja Diedrichi misjonit kui vägivaldne misjone - see ei vasta tõele. Pm ristimise vastuvõtmine on vabatahlik samm, küll aga legitiimne jõu kasutamine usutaganejate vastu - apostaatide sundimiseks on jõu kasutamine legitiimne. Meinhard saatis oma saadiku Rooma nõusoleku saamiseks, saigi, aga enne suri ära, kui see ristiretk sai alata. 13. saj alguseks ei ole näha Vene ülemvõimu Eestis, küll oli see mingites leebetes vormides olemas Väina ääres ja Latgalites. Järkjärgult see ülemvõim kukub kokku, Polotsk ei suuda oma ülevõimu jätkata - sisemiselt tollel ajal väga nõrk ja läheb Leedu kontrolli alla
19. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus: Liivimaa ajalooline geograafia: Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine Üksküla ehk Riia piiskopkond - 1184. aastal asus Meinhard läbiviima misjonitööd Liivimaal. 1186. aastal Meinhard sai Üksküla (liivlaste) piiskopiks. Tema rahumeelne misjonitöö suurt tulemust ei toonud. Piiskop Berthold sai paavstilt õiguse kasutada ristisõdijaid Liivimaa ristiusuliste kaitsmiseks ja apostaatide karistamiseks, kuid tegelikult hakati neid kasutama mittekristlaste usu pealesundimiseks. 1199. aastal pühitseti Albert Buxhövdeni Liivimaa piiskopiks, kes alustas Liivimaa süstemaatilist sõjalist hõivamist ja kirikliku struktuuri väljaarendamist. Albert asutas 1201. aastal Riia linna ning tõi Ükskülast sinna üle piiskopi residentsi. Riia piiskopkond: Mõõgavendade ordu abiga, kellele anti ilmalik võim 1/3 valduste üle ja ristisõdijate toel õnnestus Albertil 1206