hirmutada kiskjat või rivaali. Kuid suhtlusel on ka oma hind - nt. displeid on tihti silmatorkavad ja äratavad potentsiaalse vaenlase tähelepanu. 2. Liikidevaheline suhtlus. Kiskjate ja saakloomade suhtlus mimikri, krüptilisus, aus hoiatamine. Enamik liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid (2) saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel Krüptilisus peidulisus näit. hiilimine kaslastel, kakkude hääletu lend jne. maskeering ja mimikri - näit. jääkaru valge kasukas, mis sulab lumega ühte - varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele 3. Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel, näiteid. (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri nt. kärbes, kes näeb herilase
Sama kehtib silmlaikude kohta keha äärealadel, mis meelitavad linnu neid ründama. Võivad olla ka kehaosad, millest loom rünnaku korral võib loobuda, nt ämblik võib jäseme ründajale jätta, sisalik ja mõned närilised saba, pääsedes ise üsna hõlpsasti minema. Poultoni tabel Epigaamilised värvused – kõik need, mida kasutatakse liigisiseses kommunikatsioonis, eri sugupoolte vahel Semaatilised – eelkõige liikidevahelises kommunikatsioonis, aposemaatilised – hoiatusvärvused, episemaatilised – eritähendusega (nt sipelga kehakuju) Krüptilisus – varjevärvus Pseudosemaatilisus – sarnasus teistele loomadele Agressiivsed funktsioonid on sageli seotud liigisisese kommunikatsiooniga. Mis võiks üldse olla keskkonnast eristumise, eredast värvusest kasu? Paljud toidutaimed sisaldavad toksiine, putukad on leidnud lahenduse, et nad ei vabane neist ainevahetuse kaudu, vaid ladustavad nahaalusesse koesse, mis
annaabi.ee 
