Molekulaargeneetiline diagnostika mutantsete geenide äratundmine DNAproovide abil. Kasutatakse juba embrüodest alates. Molekulaarbioloogia dogma - DNA sõrmejäljed Onkogenees protsess, mille käigus normaalsed rakud muutuvad kasvajarakkudeks Kasvaja ebanormaalsete rakkude kogumik Metastaas rakkude liikumine primaarsest kasvajast teistesse organitesse Geneetiliselt muteerunud rakud jagunevad aja jooksul kontrollimatult või keeldub apoptoosist (enesehävitus juhul, kui midagi valesti läheb) Kasvaja areng kui rakk kasvab ja paljuneb kiiremini kui teised, siis tal on suurem vüimalus ka mutatsioonideks ja see on järjest kiirenev protsess iga kasvu soodustava mutatsiooniga. Tekib angiogenees, ehk kasvaja haarab endale veresoontevõrgustikust osa, et soodustada enda kasvu Järgmiseks tungib kasvaja läbi membraani, koest väljapoole, tema üksikud rakud sisenevad
Noorukiiga · poisid 13-16 a., tüdrukud 12-15 a. · noormehed (17-21 a.) ja neiud (16-20 a.) Küpse iga I. periood: m-22-35 a., n-21-35 a. II. periood: m-36-60 a., n 36-55 a. Eakad · mehed 61-74 a., naised 56-74 a. Vanurid · 75 kuni 90 a. · pikaealised: > 90 a. Surm Kasv kui keha suuruse tôus, kui hüpertroofiline protsess; kui reparatiivne protsess Keha kasv sõltub: · Rakkude hüperplaasiast · Rakkude hüpertroofiast · Rakkude apoptoosist (programmeeritud rakkude surm) Kasv sisaldab sõltumatuid elemente: · Luude pikkuskasv · Luude luustumine e. tugevnemine · Lihaste massi suurenemine ja jõu areng Normaalseks kasvamiseks on vaja: · Krooniliste haiguse puudumine · Emotsionaalne stabiilsus, "terve perekond" · Piisav toitumine · Normaalne hormoonide vastastikune toime · Rakulise/luulise kasvu häirete puudumine Kasvamisprotsessi reguleerivad · Sisemised faktorid (genotüüp)
annaabi.ee 
