Milline on Hegeli arvates kunsti suhe absoluutse vaimuga? Vaid inimese kui looja vaim suudab olla ettemääratusest vaba ja pakkuda esteetilist, personaliseeritud elamust. Vaid kunsti abil on võimalik otsida tõde. Vaimsus = kaunite kunstide vabadus. Ehk siis Hegeli jaoks olid loodusseadused oma ettemääratuses ja järjepidevuses ahistavad ja absoluutne vaim avaldus läbi kunstniku/looja. Mida peab F. Nietzsche silmas apolloonliku ja dionüüsliku all? Iseloomustage neid! Erinevus seisneb selles, et dionysuslik on mittepildiline kunst ehk muusika. Nad on kaks vastandit, mis üksteist ergutavad ja läbi selle sünnivad kunstiteosed. Apollonlik kunstitung on kujutav ja on seotud unenägude ning läbi selle ka luulega. Unenägu on meeldiv kogemus ja nauding. Et Apollon on kujutava kunsti kõigi jõudude jumal on ta ühtaegu ka ennustusjumal ehk, et ta valitseb fantaasiamaailma kauni näivuse üle
sellele vastandub kristlik või judeokristlik loogika, kus inimesed võtavad surma vastu lunastuse ootuses, ootavad elu pärast surma. antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist. inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku. selles osas nägi nietzsche sobiva karakterina richard wagnerit, kellega ta hiljem küll siiski tõsiselt tülli läks. 18s maailm oli nietzsche käsitluses apolloonliku mõtte võidu maailma ja see oli tema meelest kurb võit. principium individuacionis : selles mõistes on olemas apolloonliku printsiibi põhijooned ja see ongi otsene viide apolloonlikule printsiibile. idividuaalse positsiooni loomine. nietzsche näeb selles isegi probleemi, et individuaalne on üle rõhutatud, ja selle tõtttu kaob ära kollektiivse ekstaasi aspekt. me näeme seda ka tänapäevases suhtluses. meie poole pöördutakse alati nagu individuaalse üksuse poole