evolutsioon" Kultuuritüpoloogiad Mütoloogilised pseudotüpoloogiad (Wilhelm Scherer, William Yeats) Oswald Spengler "Õhtumaa allakäik" (1918-1922) O. Spengler Kultuuritsükkel: sünd, õitseng, surm Põhikultuurid: antiikkultuur, büsantsi-araabia (maagiline), egiptuse, india, semiidi- babüloonia, hiina ja maiade kultuur Kultuuri saatus ja vaim. Kultuur ja tsivilisatsioon. Apollolik ja faustlik alge Suurte stiilide teooria (Wölfflin, Curtius) Renessanss (XIV-XVI saj) Barokk (XVII) Klassitsism (XVII-XVIII) Romantism (XVIII saj lõpp-XIX saj algus) Kirjandusloo vastu Benedetto Croce (1866-1952) Uuskriitika (New Criticism; J.C. Ransom, M. C. Beardsley, W. K. Wimsatt, C. Brooks) Vene vormikoolkond (V.Sklovski, J. Tõnjanov, R. Jakobson) Puhtimmanentne, formaalsele alusele tuginev kirjanduslugu
kultuurikeskkonnas. Kultuuriline valik olelusvõitluses. Kirjandus sisaldab endas oma arengu seaduspärasusi, mida ei saa kirjeldada vaid väliste tegurite abil. Püüdis luua immanentset kirjanduslugu. Kultuuritüpoloogiad tekivad sajandivahetusel. Mõned on poeetilised või pseudotüpo- loogiad. Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud (antiik ehk apollolik, araabia maagiline kultuur, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule. Kultuuri areng on tsükliline; mõttetu on rääkida progressist ja igavestest tõdedest. Igal kultuuril on oma saatus, mis väljendub kultuurikandjate mentaalsuses. Üks kultuur ei mõista kunagi teist kultuuri. Kultuur sureb siis, kui on ammendatud kõik tema võimalused. Viimane faas on tsivilisatsioon, mis kestab 200-300 a
annaabi.ee 
