· Astronaudid peavad kõik Odyssey süsteemid välja lülitama. · Kuumoodulisse mahub 2 inimest ja hapniku on 45. tunniks. · Kuumoodulisse peab minema 3 inimest ja koju sõit on 55 tundi pikk. Ähvardavad ohud · Houstonis lukustvad eksperdid end simulaatorisse ,et mõelda plaan kuidas vähendada elekti- ja hapnikutarbimist, et Apollo jõuaks koju. · Hapniku peaks teoreetiliselt jätkuma kuid nad sureks süsinikdioksiidi tõttu mida nad välja hingavad. · Apollol kästakse väljalülitada seadmed mida nad ei vaja ning temperatuur hakkab kiiresti langema , samalajal kuu suureneb. Teip ja plast päästavad elu · Kuna Odysessey õhufiltrid on nelinurksed aga Aquariuse omad ümarad on vaja ehitada vahetükk mis võimaldaks filtrit kasutada. · Tänu sellele ,et teatakse kõik mis pardal on saadakse teada et kaasas on ka teip ja plastvoolik. · Tänu teibile, plastvoolikule ja plastile saab valmis
Maailma populaarseim Amazon Kindle on valmistatud Amazon.com-i poolt. Esimest Kindle’i mudelit esitati 2007. aastal. Amazon Ameerikas avalikustas 2010. aastal, et nad on müünud rohkem e-lugereid kui raamatuid. Esimene Amazon Kindle maksis 399 USA dollarit. Kindle edukusele on kaasa aidanud ka Stephen King, kes kirjutas ühe romaani digitaalsel kujul avaldamiseks ja seda müüdi ainult Amazon.com-i vahendusel. Apollo e-luger on ainuke eestikeelne ja Eesti e-raamatute poega e-luger. Apollol on kaks e- lugerit, millest üks maksab 130 eurot ja teine 149 eurot. Esimene Apollo e-luger anti välja 2013. aastal. Need on valminud koostöös Euroopa suurima e-lugeri tootjaga PocketBook. Kobo on maailma suuruselt teine e-lugeritootja ning suurim, mille e-lugerid loevad Eestist ostetud e-raamatuid. Kobol on ka app, mille allatõmbamisel on võimalik erinevates seadeldistes raamatuid lugeda. 2010. aastal anti välja esimene Kobo e-luger. Allikas: Mogg, 2011. http://www.digitaltrends
elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul mõjutab leviala laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite, niisketes või poolniisketes paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on oluline elada paigas, kus leiduks nii tema rööviku toidutaimi, kui ka päikselises paigas (Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö). 7 Muutuv maakasutus hävitab nende elupaiga, seega on nad ka paljudes riikides väljasurnud. (http://www.lote.ut.ee/ Liivamägi, 2006) 4. Liigi ohutegurid
looduslikel ja poollooduslikel niitudel, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Tiivaulatus on neil 28-32 mm, värvuselt kollakas-oranzi-kirju. Uus põlvkond juunis või augustis, olenevalt geograafilisest asukohast. (Wikipedia 2011) Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5 peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes. Valmik vajab eluks aga avatud, kuid samas ka tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad toidutaimed ning toimub paaritumine
annaabi.ee 
