ühiskonda ja kultuuriruumi. Vaatamata tublile arengule on meil poliitilises reklaamis veel palju maad areneda. 3. Millised peaksid olema piirid tolerantse propaganda ja vääritu populismi vahel ? Elu on näidanud, et piirid võivad vahest olla väga õhkõrnad ja hägused. Siin peab suutma iga mõtlev inimene ise langetada otsuse, usaldades selles kainet mõistust ja külma närvi. 4. Äkki oskad tuua apoliitiliselt näidet sellest, kus Eestis on mindud liiale " poliitpori loopimisega" ? Poliitiliselt määratletud inimesena pole mul võimalik olla apoliitiline. Poriloopimine on osa poliitikast ja meie praegusest poliitilisest kultuurist. Ma ei hakkaks tooma ühtegi näidet, sest iga eestlane on võimeline tooma sellest lõputult näiteid. Mul on siiralt kahju, et aeg-ajalt läheb sellega kaasa ka Reformierakond. 5. Kas Eesti Vabariigis kandepinda leidev agitatsioon on häbiplekk
Ka nende hulgas võib olla ka spetsialiste ja nad võivad olla toredad inimesed. Passiivsus võib väljendada ka teatud protesti ja eitavat suhtumist võimu tegevusse. Seda väljendab madal osavõtt valimistest või rahvahääletustest. Ka eestis loevad ennast passiivseks väga paljud inimesed. Osaliselt annab siin tunda nõukogude võimu järelmõju. Osaliselt on tegemist pettumisega selles vabariigis mis me oleme loonud. Passiivsuse levik on nagu hoiatussignaal. 5. Apoliitiliselt võõrandunud inimesed suhtuvad samuti eitavalt poliitikasse ja võimu. Nad ei osale poliitilises elus, pole sellest huvitatud ega ka informeeritud. Nad elavad kui väljaspool ühiskonda ja ühiskonna suhtes on neil tõrjuv hoiak. Samal ajal võib seda tüüpi inimeste seas olla väga andekaid isiksusi. Teistest sagedamini võivad nad kalduda konformismi (muganduda, alistuda). ,,Ükskõik mis toimub, ma püüan sellega kohaneda." Mõisted:
annaabi.ee 
