muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa)
saksa Kõnelejaid 100 miljonit, Saksamaa, austria, Liechtenstein, šveits, luxembourg, vähemuskeelena prantsusmaal, belgias, hollandis, taanis, itaalias, poolas, tšehhis, slovakias, ungaris jne. Eristatav tunnus: nimisõnad suure tähega. taani 5 200 000 rääkijat. Ajalooliselt on taani keelel olnud oluline roll, norra keeles ja fääri saartel. Gröönimaal on taani keel teine ametlik keel. Eristatav tunnus: ø æ å, af, ikke. germaani keelte iseloomulikud jooned ablaut ehk apofoonia (grammatiline ja leksikaalne vokaalivaheldus) Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium-foot (tegu on pikenenud o- astmega).
annaabi.ee 
