sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunnusteks 1) apodiktilisus, 2) objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus. Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt
Kas on samadel tingimustel võimalik kui matemaatika ja loodusteadus? – ei ole. See on teistsugune teadus; metafüüsika räägib puhast subjektist (puhas aprioorne teadus, mis on kaudselt seotud kogemusega, aga ise pole kogemusega seotud). Kanti transtsendentane filosoofia? Tõepärasus ja oletamatus; küsimuste lahendamine terve inimmõistuse najal – kaks asja ära keelata. lk 150. edasi selgitab kahte asja, et miks ei tohi neid rakendada! teadusliku kolmas tingimus apodiktilisus – teaduslik on see teadmine, mis on lõplikult tõestatud. Lõplik teadvustamine on skeemi alusel paremini saavutatav (subjekt on uurimisobjekt). 12. Seminar. Kanti moraalifilosoofia. Vaadata loengu 8 materjal + seminariküsimused. Prg. 53. haakub Kanti moraaliga. Kanti kolm küsimust praktilise filosoofia küsimustes: mida mul tuleb teha, mida mul on võimalik teada, mida on mul võimalik loota(?) [mis on inimene?]. Iga inimene peaks nende teemade üle järele mõtlema
annaabi.ee 
