põhinevad) ja aprioorsed (kogemusest sõltumatud) otsustused · Üldse on Kanti arvates kolm liiki otsustusi: a) sünteetilised aposterioorsed; b) analüütilised aprioorsed; c) sünteetilised aprioorsed · Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised otsused? Neid iseloomustavad paratamatus, üldkehtivus, seniste teadmiste avardumine · Immanuel Kant lõpetas pika vaidluse jumalatõestuse küsimustes: tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas · Kant tunnistab inimese vaba tahet · Kanti moraalifilosoofia tugineb "puhtale mõistusele" ja kohusetundele, selle juured on transtsendentaalsuses · Kanti järgi on moraali põhjus moraalis eneses ning ei ole vajadust empiiriliseks seletuseks · Kant väidab, et teadmine on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest oluline on küsimus, mida ma pean tegema
1)aposterioossed (kogemusel põhinevad) 2)aprioorsed (kogemusest sõltumatud) ■ kokkuvõttes on olemas kolme liiki otsustusi: 1)sünteetilised aposterioossed- moodustavad ebatäiusliku teadmise (mõned kehad on rasked) 2)analüütilised aprioorsed- kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (ruudul on neli nurka) 3)sünteetilised aprioorsed - kuuluvad täiusliku teadmise koosseissu (ring on ümmargune) ■ tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas ■ tunnistab inimese vaba tahet ■ moraalifiolosoofia tugineb “puhtale mõtistusele” ja kohusetundele, ■ kategooriline imperatiiv- absoluutne moraaliseadus, moraali põhjus on moraalis eneses ning ei ole vaja empiirilist (kogemuslikku) selgitust, moraal on üldine ja paratamatu, “toimi nii, et
annaabi.ee 
