dirigent midagi valesti/halvasti tegi!) . Etendus oli üldiselt hea meeleoluga kuna tegu oli ikkagi humoorika ja armastusliku looga, kuid kui tegu on armastusega siis on tavaliselt ka oma osa draamat, mis esines ka selles etenduses. Meeleolu tegi paremaks kindlasti ka õnnelik lõpp kui Nemorino ja Adina lõpuks tunnistasid oma armastust üksteise vastu. Minu arust ei läinud midagi etenduses valesti ja kõik õnnestus. Publik suhtus etendusse väga hästi, paljude ja pikkade aplausidega. Minule ka see ooper väga meeldis ja olin ka üllatunud, kuna mul pole varasemat ooperi kogemust ning ei teadnud mida oodata. Omapoolsed soovid: Minu arust läks kõik väga hästi ja mul puuduvad ettepanekud ning ei tea mida soovitada, peale samas vaimus jätkamise!
Seal avastas ta enda jaoks luule ning proovis ka ise tollaseid kuulsusi jäljendades värsse luua. 1911. a astus Majakovski Moskva Maali,- Raid- ja Ehituskunstiooli, kus ta 1914 aastal välja heideti. Seal tuvus ta D. Burljukiga, kes teda esimesena nimetas andekaks luuletajaks. Peale kiitust hakkaski Majakovki luuletamisega tegelema. Burjuk viis ta futuristide sekka ning käies futuristide turneedel mööda Venemaad võttis publik teda vile ja aplausidega vastu mõjudes väga atraktiivselt. Talle meeldis endale ise riideid teha ning publikut sokeerida, nii välimuse kui käitumisega. 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud, eeskätt RAPP-i ebakorrektsed poleemilised rünnakud, ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Vladimir Majakovski loomingu ülevaade.
noorsooteatri juhiks. Hiljem, kui Mürk saab Natsionaliseeritud Draamateatri direktoriks, Kalmet kunstiliseks juhiks - Nõukaajal tuli teatrite kaksikjuhtimine.) Just ostetud päris oma maja pidi Draamateater jagama Balti Mere Laevastiku Teatriga. Nõuti üleminekut nõukogude repertuaarile, aga Eesti Draamateatril tuli mängida vaid üht uut nõukogude tükki - Bulgakovi “Uus maja”, kuid seegi võeti repertuaarist maha kuna publik reageeris aplausidega mittevastuvõetavatel kohtadel (ehk kontrarevolutsiooniliselt). Suursündmuseks kujunes aga Kalmeti lavastatud Maksim Gorki “Põhjas”. Kriitika kiitis lavastust taevani. Reet Neimar (teatriloolane) on muuhulgas valinud selle etenduse sajandi saja olulisema sõnalavastuse hulka. Olgugi, et Kalmet käitus alalhoidlikult, ja püüdis vältida tendentslikku kaasaegset repertuaari, õnnestus tal kunstnikuna tõusta. Samal ajal jätkas Kalmet riikliku lavakunstikooli juhtimist.
annaabi.ee 
