regeneratsiooni blasteem need paljunevad ja redif uuteks struktuurideks. Rakud mäletavad, mis tüüpi nad enne olid. 3) Morfallaksis olemasolevate kudede ümber paigutamine (hüdra- tükeldades saadakse mitu hüdrat) Ehk rakud remodelleerivad ennast. Rakud on pidevalt mitoosis ning tekkivad rakud paigutuvad distaalselt. Igal rakul on mitu rolli, sõltuvalt vanusest. Hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk apikaalsesse otsa pea ja basaalsesse otsa saba- tekib väiksem hüdra. Pea aktivatsiooni gradient on kõrgeim tipus ja jala aktivatsiooni gradient basaalses osas. *Hüpostoom põhiorganisaator peaosas 'tundlate' vahel, inhibitoorne gradient väheneb basaalse osa suunas; et ei tekiks uut organiseerivat organit. Kuidas hüdra teab, millal punguda?- pungumine saab toimuda seal, kus signaalide gradiendid on võimalikult väikesed ehk siis kui hüdra on saavutanud suurema kasvu
süsteemsest vasodilatatsioonist, südamepuudulikkus või isoosmootne mahu vähenemine oksendamise, kõhulahtisuse või verejooksu tõttu). Nendel asjaoludel, loom vajab plasma osmolaalsuse vähendamist normaalseks või taastada vedeliku maht või vererõhk. ADH reguleerib kogumisjuha vee läbilaskvust – reguleerib akvaporiinide (veekanalite proteiin) asukohta. Kui ADH puudub, siis akvaporiin on tsütoplasma vesiikulis principal rakkudes ja IMCD-s. ADH sekretsioon stim. akvaporiini lisamist apikaalsesse plasmamembraani ja vesi liigub neist vabalt läbi. Krooniline ADH stimuleerimine – üleüldiselt suureneb akvaporiinide hulk kogumisjuhas – krooniliselt madal ADH – akvaporiine vähem. ADH stim. uurea transportereid ja võimendab uurea resorptsiooni IMCDst – nii saab uurea osaleda säsi toonilisuse tekkes. Basolateraalses plasmamembraanis on alati akvaporiinid – vahet pole, kas on ADH või mitte. Lubab vee liikumist raku seest hüpertoonilisse interstistiaalsesse ruumi.
Dediferentseerumist ei toimu. (N: Vererakkude asendamine, karvakasv, nahk, lameussi pooleks lõikamisel mõlemad pooled taastuvad) II Epimorfoos – dediferentseerumine mittediferentseerunud massiks, mis siis uuesti spetsialiseerub (N: Salamander) III Morfallaksis – olemasolevate kudede ümber paigutamine (N: Ainuõõssed (Cnidaria) – hüdra - hüdra tükeldamisel kasvatab iga tükk pea apikaalsesse ossa ja jala basaalsesse otsa – tekib väiksem hüdra) IV Kompenseeriv regeneratsioon – diferentseerunud rakud jagunevad, säilitavad oma funktsiooni. Uued rakud ei tulene tüvirakkudest ega läbi dediferentseerumise (N: Imetaja maksa regeneratsioon - ei kasvata uut sagarat, vaid suurendab teisi sagaraid ) Vananemine ja mis seda põhjustab?
Selektiinid (E-selectin, L-selectin, P-selectin) ja Ig perekonna adhesioonimolekulid: Intercellular Cell Adhesion Molecule (ICAM-1) – seondub LFA1-le, Vascular Cell Adhesion Molecule (VCAM-1), Platelet-endothelial Cell Adhesion Molecule (PECAM-1) jt. Osalevad pigem rakk-rakk ühenduste loomises ja on olulised eelkõige põletikurakkude migreerumisel põletikulisse koesse. 118.Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus. Esinevad epiteelis, lokaliseerudes epiteelirakkude apikaalsesse osasse. Seovad epiteeli rakke omavahel ja takistavad vedelike ja molekulide liikumist läbi rakkudevahelise ruumi. On homofiilselt seotud naaberraku tiheliiduse valguga. On rakusiseselt seotud aktiini filamentidega. Moodustavad epiteelirakkudevahelise tihendi ja tagavad molekulide gradiendi väliskeskonna/luumeni ja sisekeskonna vahel. Peamised tiheliiduse valgud on klaudiinid ja okludiinid. Eriti olulised on tiheliidused kohtades, kus tuleb välistada ioonide jt madalmolekulaarsete
annaabi.ee 
