Näärmeepiteeliks Epiteelkude sisaldab vähesel määral rakkudevahelist ainet, ta on reeglina avaskulaarne kude Ühekihilistes epiteelides kinnituvad kõik rakud basaalmembraanile, mitmekihiliste epiteelide puhul kinnituvad basaalmembraanile ainult alumise basaalkihi rakud Epiteelrakude apikaalne ja basaalne osa võivad olla oma ehituselt väga erinevad räägitakse polaarsest diferentsist Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel
tuubulite süsteemist- proksimaalne vään- ja sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne- sirg- ja vääntuubul, kogumistorukesed. Neerukehake koosneb verekapillaaride päsmakesest ehk glomeerulustest ja seda ümbritsevast päsmakesekapslist. Päsmakese kapillaaride vahel on mesangium. Kihnu sisemise lestme moodustavad podotsüüdid. 1) Proksimaalsed tuubulid a. Vähe rakke b. Diameeter 40-60 mikromeetrit c. Raku basaalses osas mitokondrid d. Apikaalsel pinnal harjasääris e. Rakud suured, kõrged, ebaselgete piirjoontega 2) Distaalsed tuubulid a. Väiksem diameeter b. Raku piirid selged, rakud madalamad c. Organellid hästi arenenud d. Vähesel hulgal mikrohatte 3) Ülejuhteosa a. 10-15 mirkomeetrit diameeter b. epiteel madal c. organelle ja hatte vähe 4) Kogumistorukesed a. Rakud kuubilised ja sirgete piiridega b
annaabi.ee 
