scolopes on öise eluviisiga ja kasutab bakterite poolt toodetud valgust, selleks et kaitsta end kiskjate eest. Nimelt asub valgusorgan pisiseepia kõhupoolel ja helendus ei võimalda teda vastu kuuvalgust näha ja ähmastab tema varju. Koloniseerimise käigus toimub väga tihe suhtlus bakterite ja peremeesorganismi vahel mis võimaldab selekteerida meres olevate bakterite seast just V. ficheri kelle arvukus merevees on alla 0.1% kogu bakteriplanktonist. Aminohapete produtseerimine. Buchnera aphidicola & lehetäi. Eukarüootide metaboolne võimekus (erinevaid ühendeid lagundada või sünteesida) on enamasti tunduvalt madalam kui bakteritel. Arvatakse, et vähemasi 15-20% putukatest on metabolismil põhinevas sümbioosis bakteritega, ning see võimaldab neil kasutusele võtta ökoloogilisi nisse, mis on toitainete poolest väga ühekülgsed. Enamasti elavad endosümbionid spetsiifilises putuka rakkudes bakteriotsüütides. Lisaks on sümbioos sageli obligatoorne mõlema partneri jaoks
Arusaam evolutsioonis: geenides tekivad juhuslikud mutatsioonid, loodusliku valiku käigus genotüüpide alusel organismid paljunevad valikuliselt. Looduslik valik geenikomplektide alusel, millised geenid lähevad edasi ja millised jäävad. 94 Genoomide suurus - kõige väiksemad genoomid on endosümbiontsetel bakteritel. Carsonella rudii 160 kb (kõige suuremate viiruste genoomid on pea 10x suuremad kui sellel), Buchnera aphidicola 422 kb - osa geene on „ümber kolinud“ peremehe kromosoomidesse Mudelliigid: nematood, äädikakärbes/ puuviljakärbes, kerakala, hiir Geenide homoloogia alusel saab teha geeni puid. Globiini geenid on tekkinud on tekkinud duplikatsioonide tagajärel. On selgunud, et β- globiinid on tekkinud ühest ja samast eellasest. Et saaks uus geen tekkida, peab ta enne duplitseerima. Morfoloogia mitmekesisuse tekitamiseks mustrit määravad geenid. Need võivad olla
annaabi.ee 
