kujutlemiseks. · Kui kujutlusvõime puuduks, oleks inimene kahtlemata seesama, kes ta praegu on, sest kujutlusvõime sõltub mingist muust asjast, kui mina. Kui eksisteerib mingi keha, millega vaim oleks ühendatud nii, et ta võiks enda omal suval tema poole suunata just kui jälgmiseks, siis on võimalik, et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju. · Kõiki apetiite ja afekte tunneme kehas ja keha jaoks. Valu ja lõbu kõditust tunneme keha osades, aga mitte mingites teistes väljaspool keha. Lähemalt määratlematule valuaistingule järgneb teatav kurbus hinges ja kõdiaistingule teatav rõõm ning see määratlematu näpistus kõhus, mida ma kutsutakse näljaks, manitseb toitu võtma ja kõri kuivus jooma ja teiste aistingute puhul vastavalt samuti, selle kohta ei ole mul muud
erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Descartes märkas, et aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad, kui need, mida ta teadlikult ja kaalutletult mõtles. Ta hakkas arvama, et need tulevad mingitest teistest asjadest, mitte temast enesest ning lõpuks tuli tal pähe, et asjad on ideedega samased. Ta otsustas ka, et keha, mida nimetab enda omaks, kuulub täielikult tema juurde ja ta ei saaks ennast sellest lahutada. Kõiki apetiite ja afekte tundis ta kehas ja keha jaoks. Põhjenduseks, miks inimesed haaravad toidu järele, kui tunnevad näpistust kõhus või tahavad juua, kui kurk on kuiv, tõi ta selle, et loodus on meid niimoodi õpetanud. Descartes hakkas aga hiljem oma meeltes kahtlema kogemuste põhjal. Välised meeled osutusid tihti ekslikeks, näiteks tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandilisteks. Aga ka seesmised meeled eksitasid teda. Kõike, mida ta uskus tundvat
Kõigepealt niisiis aistisin, et mul on pea, käed, jalad ja muud liikmed, millest koosneb see keha, mida nägin justkui enese osana vai isegi pigem endana tervikuna; ja aistisin, et see keha viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada mitmesugustel kasulikel või kahjulikel viisidel, ja seda kasulikkust mõõtsin mingi lõbutunde järgi ja kahjulikkust valutunde järgi. Ja peale valu ja lõbu tundsin eneses ka nälga, janu ja muid sellelaadseid apetiite, samuti mingeid kehalisi kalduvusi rõõmuks, kurbuseks, vihaks ja muudeks seda laadi afektideks; aga endast väljaspool, 8 peale kehade ulatuvuse, kujude ja liikumise, tundsin neis ka kõvadust ja soojust ja muid puudutuskvaliteete; ja peale selle valgust ja värve ja 1õhnu ja maitseid ja helisid, millede variatiivsuse põhjal eristasin üksteisest taeva, maa, mered ja ülejäänud kehad. Ja kõigi nende