Generaatorit käivitada diiselmootori pöörete arvu muutmisega. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine? ühe generaatori sagedust ei saagi eraldi reguleerida. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatori reaktiivvõimsuse reguleerimine? ergutusvoolu reguleerimisega. Töötava sünkroongeneraatori kõigi kolme faasi lühistamisel tekkiv vool on algul 20...30 korda suurem nimivoolust; sisaldab aperioodiliselt sumbuvat alaliskomponenti; saavutab püsiväärtuse 0,1... 0,2 s pärast; sumbub kahe erineva ajakonstandi järgi. Millised protsessid toimuvad sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitluselt mootoritalitlusse? Muutub voolu suund pinge suhtes; muutub pöörlemiskiirus. Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel sisemine elektromotoorjõud kasvab.
kohta: ka = (k1 + k2)k3 Tagasisideahela staatiline ülekandetegur kTS = k4k5 Seega [E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 8-11] Aperioodiline tüüplüli 3 Aperioodilise lüli nimetus tuleneb asjaolust, et tema väljund muutub hüppelise sisendi puhul monotoonselt ehk aperioodiliselt. Aperioodiline on nt. lüli, mis salvestab energiat või ainet, kusjuures salvestamine toimub läbi elemendi, mis takistab energia- või ainevoolu. Väljundsuurus y ja sisendsuurus x on seotud diferentsiaalvõrrandiga Ajakonstant T näitab aega, mille jooksul siirdeprotsess lõppeks, kui väljundsuuruse muutmise kiirus oleks maksimaalne (nagu alghetkel). Siirdekarakteristik on näidatud joonisel a [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR3330/2/2_9/2_9.html; E. Mäesalu
mingi ajavahemik on võrdeline võngete arvu ja sumbuva võnkumise perioodi korrutisega: t = n * Ts Sumbumist iseloomustab sumbuvustegur. Neid on kahte tüüpi: - sumbuvustegur, mõõtühikuks 1/sek. Sumbuvustegur on aja pöördväärtus, mille vältel amplituud kahaneb e korda. 1 = = 2m Kui > 0 siis muutub nurksagedus (ja periood T) imaginaarseks. Võnkumist praktiliselt ei toimu, algasendist väljaviidud keha läheb aperioodiliselt tagasi tasakaaluasendisse. Kogu kehale antud energia kulub takistusjõu ületamiseks enne ühegi võnke sooritamist. 42. Sumbuvuse logaritmiline dekrement ja relaksatsiooniaeg. Sumbuvust iseloomustavaid tegureid on kaks. Relaktsiooniaeg - Ajavahemik, mille jooksul võnke amplituud väheneb e korda. arv e on naturaallogaritmi alus. või Võrdeline võngete arvuga, mida süsteem sooritab ajavahemikus, kus võnkumiste amplituud väheneb e korda. A(t + ) = A0 e - (t + ) A(t ) =e
annaabi.ee 
