Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon)
Seedeelundite haigused Sirje Tarraste 2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka
Kutiikul on selgesti viirutatud kogu keha ulatuses. Sirge, silindriline vôi veidi tahapoole laienev söögitoru koosneb kahest osast: eesmine lihaseline ja tagumine näärmeline osa nn. ventriikul. See on ühenduses seedekulglaga sirge toru ääristatud ühe sambakujulise epiteeli kihiga. Sool lôpeb peale pärasoolt pärakuga. Anisakiididele on omased tömbi otsaga lôppevad sagarad (lisa 5). Raphidascaris liikidel on üks ventriikulist tahapoole ulatuv sagar (apendiks); Phocanema ja Porrocaecum liikidel ulatub sagar (pimesool) soolest ettepoole; Contracaecum ja Thynnascaris liikidel ulatub üks sagar ventriikulist tahapoole ja teine ettepoole. Anisakis liikidel sagarad puuduvad. Ekskretoorne ava asetseb anisakiididel külgmiselt, mônedel liikidel subventraalsete huulte all ja teistel närvirônga juures. (Grabda, 1991) Contracaecum`i perekonna esindajad on mereimetajate ja kalatoiduliste lindude parasiidid
Esineb kõige sagedamini 10-30 eluaastate vahel, kuid võib esineda igas vanuses. Kõrgeim perforatsioonirisk on alla 8- ja üle 45-aastastel. Haigestumisrisk elu jooksul 5-10% inimestest. Meeste ja naiste suhe apenditsiidi haigestumusele = 2:1. 90% inimestest on ussripik intraperitoneaalse asetsusega, 10% juhtudest ekstraperitoneaalne ja retrotsökaalne. Klassifikatsioon haiguse raskuse alusel: Aste 1: põletikuline apendiks (62,4%) Aste 2: gangrenoosne (13%) Aste 3: perforatiivne vaba vedelikuga (18,7%) Aste 4: perforatiivne, abstsedeerunud (4,4%) Aste 5: perforatiivne, diffuusne peritoniit (1,5%) Tekkepõhjused: Valendiku obstruktsioon võõrkehaga, roojakivist, lümfikoe hüperplaasiast või kasvajast Venoosse ja lümfoidse voolu takistus Limaskesta isheemia Bakterite translokatsioon. Nekroos, perforatsioon, infiltratsioon, abstsessi tekkimine
annaabi.ee 
