(kuni 15%) ja vitamiine, neid süüakse toorelt tarvitatakse konservide, jookide, marmelaadi ja muu sellise valmistamiseks. Apelsinikoorest valmistatakse sukaadi ning kulinaarias kasutatavat 7 oranziõli. Apelsiniseemnete õlist saab keeta seepi. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri ja parfümeeriatööstuses. 1982. aastal oli maailma apelsinitoodang umbes 40 miljonit. Maailma suurim apelsinitootja on Brasiilia. Lisaks veel teisi apelsiniliike: 1) Kuni 600grammised suured nabaapelsinid, millel on vilja tipuosas kesta all veel teine väike mahlakas viljake. 2) Hilised, väikesed, punase viljaliha ja punase mahlaga ning eriti maitsvad veriapelsinid. 3) Mühkliku väga paksu, kuid kergesti eralduva kestaga ning suhteliselt väikese mahlaka viljalihaosaga jaffa apelsinid. GREIBIPUU: Greipfruudipuu on igihaljas viljapuu, metsikult kasvavana ei ole teda leitud
- apelsinid - sisaldavad sidrunhapet (1-2%), lahustunud süsivesikuid (7-15%), suhkruid (kuni 15%) ja vitamiine, neid süüakse toorelt tarvitatakse konservide, jookide, marmelaadi ja muu sellise valmistamiseks. Apelsinikoorest valmistatakse sukaadi ning kulinaarias kasutatavat oran? iõli. Apelsiniseemnete õlist saab keeta seepi. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. 1982. aastal oli maailma apelsinitoodang umbes 40 miljonit. Maailma suurim apelsinitootja on Brasiilia. Lisaks veel teisi apelsiniliike: 1) Kuni 600-grammised suured nabaapelsinid, millel on vilja tipuosas kesta all veel teine väike mahlakas viljake. 2) Hilised, väikesed, punase viljaliha ja punase mahlaga ning eriti maitsvad veriapelsinid. 3) Mühkliku väga paksu, kuid kergesti eralduva kestaga ning suhteliselt väikese mahlaka viljalihaosaga jaffa apelsinid. Greibipuu Greipfruudipuu on igihaljas viljapuu, metsikult kasvavana ei ole teda leitud