Puu juurekava koosneb õhus rippuvatest köisjuurtest, mis kinnituvad puu alusel maasse. Augustis ja septembris, kui puu korraks oma sametised lehed langetab, on ka suured 30cm läbimõõduga ja 2-3kg kaaluvad kapselviljad valminud. Parapähklid on greibisarnaste viljade (ümmargused, tumepruunid, puidukarva paksu koorega) seemned, mida tuntakse ka brasiilia pähklite nime all. 2-3kg kaaluvate puisete viljade sees peitub mitukümmend (10-40) apelsinisegmendi sarnast seemet, mis asetsevad tihedalt ja korrapäraselt. Pärast tihedalt kokkusurutud seemnete purustamist jõutaksegi õlise valge kuni helekollase kõva konsistentsiga 5-6cm kollakasvalkja tuumani, mida nimetatakse parapähkliks. Pähkli või mandli maitsega. Maitseomadused püsivad paremini, kui neid hoida koorimata kujul – valesti säilitades rääsuvad õlirikkad seemned ebameeldivalt „seebiseks.“
(Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:89-90) Parapähkel Parapähkli nimi on saanud alguse Brasiiliast Para maakonnast. Ka Amazonase jõgikonna ürgmetsad on selle kodumaa ja levikuala. Parapähkli puu on 20-60 m kõrge ürgmetsa asukas, mida kohapeal kutsutakse brasiilia metsade kuningannaks. Augustis, septembris, kui puu korraks oma sametised lehed langetab, on ka suured 30 cm läbimõõduga ja 2-3 kg kaaluvad kapselviljad valminud. Kapsli sees on tihedalt ja korrapäraselt asetatuna 10-40 apelsinisegmendi taolist kivikõva krobelise pruuni koorega seemet. Parapähklid saabuvad Brasiiliast ja Peruust Euroopa turgudele aastaringselt. Müüakse kas koorimatult, kooritult või peenestatult. Kooritud parapähklid pakitakse hermeetiliselt, sest õlirikkad pähklid muutuvad õhuga kokku puutudes kiiresti mõrkjaks ning õliseks. Säilitada tuleb jahedas, õhurikkas ja kuivas ruumis. Parapähkleid süüakse vahetult või näksitakse segus teiste kuivatatud puuviljade ja pähklitega
annaabi.ee 
