koostisainetest, ning viivad lausa keele alla. Pudim fla (ka flam, flan või flao) on Portugali karamellkreem. Joogid Lauaveinid. Portugali veinid on ühtlaselt head, mõnedes piirkondades valmistatakse ka lausa oivalist veini. Restoranides on majavein (vinho da casa) reeglina kindel valik: tinto on punane, rosado roosa ning branco valge vein. ELi määruste kohaselt jagunevad veinid mitmesugustesse kategooriatesse, nende hulgas on ka DOC-märgistusega apellatsiooniveine, mida valmistatakse vaid kindlates geograafilistes piirkondades. Algarve ja Alentejo veinid on head lauaveinid. Dao ja Douro veinid võivad olla pisut raskemad. Dessertveinid ja õlu Dessertveinid Kaks Portugali kõige hinnatumat veini, portvein ja madeira, on saanud nime oma päritolukoha järgi. Neid juuakse peamiselt dessertveinidena, kuid neid võib pruukida ka aperitiividena. Söögieelseks nautimiseks sobivad kuiv ja eriti
Valgetest veinidest on kuulsad Saumur, Chinon, Anjou jt. Valmistatakse ka hulgaliselt roosasid veine, millest meil on tuntud Rosé d'Anjou. Prantsusmaa Languedoc-Roussillon Vahemere kallastelt kuni Cevennes' ja Mustade mägedeni ulatuvad veiniaiad. Läänes jõuavad need välja Hispaania piirini. Enamik meil tuntud laua- ja maakonnaveine pärineb just sellest kandist. Suurepärane kliima ja uued tehnoloogiad võimaldavad valmistada ka arvestatavaid apellatsiooniveine. Piirkondadest tuleks meelde jätta St. Chinian, Faugéres, Corbiéres, Minervois, ja Fitou. Roussilloni regioon on tuntud Vin Doux Naturelle nimetust kandvate valgete ja punaste veinide poolest, mis stiilist ja valmistusmeetodilt sarnanevad portveinidega. Rhône Genfi järvest alguse saava järve kallastel paiknevad viinamarjaaiad jagatakse Põhja- ja Lõuna-Rhône'i aladeks. Veidi peale Lyoni linna asuvad jõe järskudel kallastel Côte-Rôtie viinamarjaaiad
annaabi.ee 
