See asjaolu võimaldab tsiviilõiguses varustada õigusvõimega isikuid, kellel ei ole teovõimet. Kõige levinumad õigussuhtest osavõtjad on inimesed individuaalselt, üksikisikud ehk füüsilised isikud. Üksikisikud võivad olla õigussubjektideks kõigis õigussuhetes, v.a rahvusvaheline õigus. Füüsiliste isikutena võivad õigussuhte subjektideks olla nii riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud kui ka välismaa kodanikud. Apatriidide ja välismaalaste õigussubjektsus on piiratud osas, mis eeldab kodakondsust, s.o püsivat õiguslikku seost riigiga (valimistest ja rahvahääletusest osavõtu õigus, kaitseväeteenistuse kohustus jms). Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektideks olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi riik tervikuna. Õigussuhetes esinevad nad siis juriidiliste isikutena. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
See asjaolu võimaldab tsiviilõiguses varustada õigusvõimega isikuid, kellel ei ole teovõimet. Kõige levinumad õigussuhtest osavõtjad on inimesed individuaalselt, üksikisikud ehk füüsilised isikud. Üksikisikud võivad olla õigussubjektideks kõigis õigussuhetes, v.a rahvusvaheline õigus. Füüsiliste isikutena võivad õigussuhte subjektideks olla nii riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud kui ka välismaa kodanikud. Apatriidide ja välismaalaste õigussubjektsus on piiratud osas, mis eeldab kodakondsust, s.o püsivat õiguslikku seost riigiga (valimistest ja rahvahääletusest osavõtu õigus, kaitseväeteenistuse kohustus jms). Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektideks olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi riik tervikuna. Õigussuhetes esinevad nad siis juriidiliste isikutena. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.