olulised komponendid on trikaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 55 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv 2 % sipelghappes Osakeste suurus: vähemalt 90 % materjalist peab läbima 0,063 mm avadega sõela. Superfosfaat Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastatav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi.
Metafosforhappe keetmisel vees moodustub ortofosforhape. Ühendit HPO3 ei eksisteeri. Kõige lihtsamal kujul n=4, s.t. lihtsaima metafosforhappe valemiks on H4P4O2. Kuid võib olla n5. Metafosforhappe soolasid nimetatakse metafosfaatideks, nt. Naatriummetafosfaat (NaPO3)n. N väärtus on tavaliselt 2 kuni 6, peamiselt n=4. Seega on naatriummetafosfaadi peamiseks koostisosaks naatriumtetrametafosfaat (Na4P4O12). 6. Fosforväetised. Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2+2H2SO4=Ca(H2PO4)2+2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastav. Kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis. Fosforhappe neutraliseerimisel kaltsiumhüdroksiidiga tekib