rasse reservaatidesse. Apartheidipoliitika muutus aga ametlikuks poliitikaks 1955a. Et kaitsta Aafrika põliselanikke loodi Aafrika Rahvuskongress. Kehtiva korra säilitamiseks kasutas valgete valitsus väljaastumiste mahasurumiseks vägivalda. 1960. aastate lõpul puhkes partisanisõda e. mustanahaliste relvastatud vabadusvõitlus. Klerki presidendiks valimisega 1989.aastal tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp. 11. LAV oli üks väheseid Aafrika väheseid riike, sest seda põhjustas LAV-i hea asukoht: vahemereline kliima, Kaplinnast kujunes meremeeste sahvertee Indiasse; maavarad: kuld, teemandid. 12. Valget revolutsiooni juhtis Pahlavi, kelle eesmärk oli ,uuta Iraan läänelikumaks- teha maareform, kiire tööstuse arendamine ning naistele meestega võrdsete õiguste andmine. Islamirevolutsiooni juhtis aga ajatollah Homeini, kelle eesmärk oli peatada Iraani läänestumine
tekitasid ka sündmused naaberriikides. LAV-is olid tugevad sisepinged. Lootes lõpetada musta enamuse ja valge vähemuse vastasseise, kehtestas valitsus 1980. aastate keskpaiku riigis erakorralise seisukorra, kuid ka see ei toonud lahendust. Murrangulised muutused LAV- is said alguse 1989. aastal, kui presidendiks valiti liberaalne poliitik Frederik de Klerk. 1990. aasta suvel tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp. Algas Lõuna-Aafrika kiire liikumine demokraatia suunas. Uus põhiseadus kuulutas LAV-i demokraatlikuks riigiks, kus kõigile inimestele, sõltumata nende nahavärvist, on tagatud võrdsed õigused. Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika(rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi), mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948-1994. Nelson Mandela oli Lõuna-Aafrika Vabariigi president ja inimõiguslane. Enne presidendiks
tekitasid ka sündmused naaberriikides. LAV-is olid tugevad sisepinged. Lootes lõpetada musta enamuse ja valge vähemuse vastasseise, kehtestas valitsus 1980. aastate keskpaiku riigis erakorralise seisukorra, kuid ka see ei toonud lahendust. Murrangulised muutused LAV- is said alguse 1989. aastal, kui presidendiks valiti liberaalne poliitik Frederik de Klerk. 1990. aasta suvel tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp. Algas Lõuna-Aafrika kiire liikumine demokraatia suunas. Uus põhiseadus kuulutas LAV-i demokraatlikuks riigiks, kus kõigile inimestele, sõltumata nende nahavärvist, on tagatud võrdsed õigused. Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika(rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi), mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948-1994. Nelson Mandela oli Lõuna-Aafrika Vabariigi president ja inimõiguslane. Enne presidendiks
annaabi.ee 
