Sõber – linnakaupmehe talupojast partner. Liivimaa linnad Riia 1201. Linn on juriidiline mõiste. Linn – linnaõigusega asula või muu tunnus? P. Johansen ajab, et linnad juba varem: Skandinaavia kaubahoov Oleviste juures ja Saksa hoov Nigulistes. Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu. Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj. Samas on põhjus, miks just sinna Valdemar purjetas ju. Seal oli ka linnus. Miskit veel? Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole. V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala. Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud. Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus, ebamäärane kontinuiteet. Korralik materjal vaid Tallinna kohta
Sellisest seisukohast lähtudes on selge, et enne vallutusi linnasi Baltikumis ei olnud. Kui me vaatame linnadefinitsiooni laiemalt, siis on asi ebamäärasem - linn on asula, mille elanikkonna põhitegevus ei ole põllumajanduslik tegevus. Üldiselt eeldatakse, et linn on kaubanduslik ja käsitöö keskus ja selle puhul eeldatakse ka suuremat elanikkonna kontsentratsiooni, aga kus jookseb siit piir, seda ei saa määratleda. Asja teeb veel segasemaks aolinna mõista - varajane linn, mis olid viikingi ajal tuntud keskused nt Virta, aga linnast jäi midagi puudu. Valter Lang on eestis kontekstis kirjutanud, et aolinnadena tuleks arvesse nt Varbola..., need olid võimukeskused, aga nendest ei saanud linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral
annaabi.ee 
